Mul mõnikord on nii, et mõtted peas panevad stardist minema nagu maailmameister Pirita-Kose ringrajal - ja huvitaval kombel on nii, et kuigi oma peas toimub see kõik nagu täiesti normaalse kiirusega, siis neidsamu mõtteid teistele väljendades, teistega rääkides - neile ilmselt tundub nagu oleks nagu pealtvaatajad tollesama ringraja ääres - mingi tume kogu paneb täiega mööda.
Ma ise olen sellest rohkem teadlikuks saanud alles improt tehes ja oma esinemisi vaadates / kuulates - varem ei osanud isegi väga tähelepanu pöörata. Tunnen, et olen selles palju paremaks saanud, sest impros tehes on ülioluline olla kohal, olla hetkes - ja seda on väga raske saavutada, kui liigud partneriga erinevas tempos.
Minu tänases külalisel Hannelel - on ka taolised läbielamised ja tema juhendaja - Rahel Otsa - on talle mitmeid kordi meelde tuletanud, et “hinga ja kuula”.
Hannele jagab ka oma kogemusest draamaõpetajana töötamisest, kirjeldab et kuidas üle Zoomi rahvatantsu tehakse ning räägib ka sellest, et mis ja kuidas saab siis kui saavad kokku ettevõtte juht, vangivalvur ja kultuurikorraldaja - ja, ei, see ei ole anekdoot :)
