Te võib-olla ei usu seda, aga ma olen umbes 300x lendavast lennukist langevarjuga välja hüpanud. Kui te arvate, et langevarjuga hüppamiseks peab väga julge olema, siis selles on kindlasti mingi osa tõtt sees, aga ka hüpates võivad igasugu uskumatud hirmud olla. Mul näiteks oli alati väga hirmus lendava lennuki ukse taha ronida, sest ma kartsin alla kukkuda. Kuigi mul oli ju ometi alati langevari seljas ja alla kukkumisest poleks suurt midagi juhtunud, aga näe - mina kartsin
Hüppamise jätsin ma ühel hetkel maha, sest tundsin et mulle aitab. Olen ka naljaga pooleks öelnud, et nüüd saan oma oma adrenaliini hoopis improlavalt kätte ja kuigi see on nali, siis on selles oma tõetera sees.
Sellest ja muudest teemadest tuleb meil juttu ka minu tänase külalise Aivariga, kes on samuti pikalt langevarjuga hüpanud nii lennukist kui ka igasugu muudelt objektidelt - näiteks alles äsja hüppas ta alla Tallinna teletornist. Lisaks on ta ka “Järgmise korrani” improgrupi liige, VGT näitleja ja muidu ka igati tore inimene.
Kuuleme ka sellest kuidas Aivari elu esimeses improstseeni oli vaja tulekustutit, räägime meestest ja nende emotsioonidest, peatume Meisneri tehnikal, ning saame teada, et kuidas reageerivad Aivari sõbrad, kui nad kuulevad, et ta näitlemisega tegeleb
