Noor naine kirjeldab, kuidas ta ei jaksa mängida ema oma emale. Ta ei taha olla enam “the bigger person”. Ta hakkab enda eest seisma. Ja eemaldub.
Siiski kummitavad teda küsimused. Kas ma olen lumehelbeke? Kas ma reageerin üle? Kas ma peaksin olema tänulik, et mul üldse vanemad on? Jumal teab, et ükski pere pole perfektne. Võib-olla ma olengi tänamatu. Võib-olla mitte?
See on mõtteline järg Levila lugudele “Ema, ma ei tule koju” ja “Kui maailm laguneb, tulevad lohed”.
Audiolugu loeb: Eva Maria Aru
Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd
Levila 2025
