Shows
Palverännutee20 sajand20. sajandi alguses kujunesid välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel.
Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes Jüri Vilms. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele...2021-08-1809 minPalverännutee19 sajand1802. aastal viidi Eestimaa kubermangus osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks …", mis kehtestas talupoegadele pärimisõiguse, samuti asutati valla- ja kihelkonnakohtud, mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 1804 – 1805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati talupoegade müümine maast lahus ja perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1890. aasta seadusetäiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Õiguslikus ja emotsionaalses mõttes olulisimad oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal leidis aset 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid e...2021-08-1808 minPalverännutee18 sajandAlates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus Tallinna kubermangu ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga Riia kubermangu. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule 18. sajandi keskpaigaks.
Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter...2021-08-1804 minPalverännutee17 sajandRootsi aeg on sageli eestlaste poolt leidnud äramärkimist kui "vana hea Rootsi aeg", ehkki just Rootsi võimu ajal suutsid baltisaksa aadlikud läbi suruda eesti talupoegade sunnismaisuse kinnistumise (erinevalt Rootsi ja Soome talupoegadest, kes olid isiklikult vabad), mida on sageli peetud ka pärisorjuse alguseks. Positiivne visioon kujund ajast põhineb peamiselt Karl XI ajal (1680. ja 1690. aastatel) toimunud suurele mõisamaade reduktsioonile, mille tulemusena sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samuti piirati Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust ning edendati...2021-08-1803 minPalverännutee16 sajandReformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja Tartus, tekkis konflikt katoliiklust ägedalt toetava piiskopi Johann Blankenfeldiga. Mõlemas linnas toimus pildirüüste, mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud, vaid Viljandi, Haapsalu ja Vana-Pärnu, kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim olid suuremad, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhast...2021-08-1803 minPalverännutee15 sajandPiiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti.
Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narvaja Rakvere. Linnalaadse staatusega oli 13. saja...2021-08-1804 minPalverännutee14 sajand
1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule.
Maahärrad jagasid oma maad läänidena vasallidele, kes pidid lääni eest tasuma sõjateenistusega. Vasallid ei elanud algselt oma läänis, vaid külastasid seda paar korda aastas, et koguda makse ja mõista kohut. Ajajooksul siirdusid nad elama oma valdustesse, kuhu hakkasid asutama mõisasi. Mõisasi asutasid ka maahärrad. Vältimaks talupoegade elukohavahetust, hakati 14. sajandi lõpul neile lahkumisel takistusi tegema...2021-08-1803 minPalverännuteeSissejuhatusLäänemaa koosnes 13. sajandi algul seitsmest kihelkonnast. Ridala kujutas endast Soontagana kõrval üht peamist, olles 13. sajandi algul üsna tihedalt asustatud. Võimukorraldusest sel ajal pole palju teada. Olid aga olemas kihelkonna- ja linnusevanemad oma kaaskondadega, kindlasti ka ühiskonnaliikmed kelllest rohkem peeti ja kellel oli varandust rohkem. Leidus ka neid, kes olid maailmas rännanud, ning kaupmehed ja vahendajad. Väga lugupeetud olid sepad, ehtemeistrid ja muud käsitöömeistrid.
Tubrilinna linnuse lähikonnas olid juba olemas järgmised külad: Saanika, Liiva, Uneste, Vilkla, Ridala, Jõõdre Kolila, Ridalaste mere poole veel Väike-Ahli, Kolu, Suure-Ahli, Asuküla. Nende külade su...2021-08-1807 min