Shows
Keelehääling26. Keeleteadlane, informaatik, matemaatik või statistik – kes on keeletehnoloog?Kuigi juttude järgi olla üks Tartu härrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tõlgib, siis üldiselt jäävad Eesti keeletehnoloogia algusajad mõnekümne aasta taha. Nüüdseks on meil olemas päris, mitte ainult arvatav tõlkemasin, suudame muuta emakeelset kõnet tekstiks ja vastupidi.Kuidas on keeletehnoloogilised lahendused, mis veel mõnda aega tagasi tundusid kuuluvat vaid ulmekirjandusse, saanud osaks meie igapäevast? Mis tasemel on eesti keeletehnoloogia, mida selles vallas tehakse ning milline töö on aidanud meil jõuda siia, kus praegu oleme? Saates on külas EKI keeletehnoloog Eleri Aedmaa ning Tall...2025-04-301h 00
Äripäeva raadio18.04.25 Terviseuudised: Üllar Lanno: Varsti ei saa ka raha eest enam arste NarvaSeekordse Terviseuudiste saate külaliseks on Narva haigla juht Üllar Lanno, kellega räägime Narva eripäradest, haigla juhtimisest ja tervishoiust laiemalt. Lanno on õppinud arstiks, kuid tema karjääri tähised on ravimiuuringufirma, prillid, autod, Merimetsa tervisekeskus, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, pandeemia ajal Confido ja nüüd Narva haigla.
Lannol on Eesti tervishoiust konkreetsed seisukohad ja mõtted, kust saaks raha kokku hoida. Narvas on ta jätkanud eelmise juhi Alo Kõrgvee juurutatud eesti keele kasutuselevõttu ning valmistub haigla juurdeehituseks ja suurremondiks. Lihtsamaks aga piirilinnas ei lähe, kuna 10 aasta pärast on kogu Eestis praegusest 1000 arsti vähem ehk kui praegu...2025-04-1847 minKeelehääling25. Mis keeles räägib Eesti teadlane?Kui Tartu Ülikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusülikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpõld – tuli leida viisid, kuidas kõigist erialadest eesti keeles rääkida ning seda teadmist oma keeles edasi anda.Ent ka tänapäeval ei saa eestikeelset teadust ja kõrgharidust pidada enesestmõistetavaks. Kuidas hoida eesti keelt tippteaduse keelena? Ja kes on Eesti teadlaste töö sihtrühm? Neil teemadel arutlevad Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang ning rakubioloogia professor ja teaduse populariseerija Toivo Maimets.Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.2025-03-2758 minKeelehääling24. Mida teeb keeletoimetaja?Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates räägime toimetajatöö tegelikust sisust – sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid.Arutleme, milline on keeletoimetaja igapäev veebiuudiste toimetuses ja reklaamiagentuuris. Samuti teeme juttu toimetaja rollist eri tüüpi tekstide juures, näiteks luules. Külas on ERR-i keeletoimetaja-korrektor Ester Põldma ning reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett keeletoimetaja Mari-Liis Müürsepp.Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.2025-02-2850 minKeelehääling23. Milline oli eesti kirjasõna 500 aastat tagasi?2025. aasta on eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Aga kas see esimene raamat oli ikka üleni eesti keeles – ja mis andmeid meil selle olemasolu kohta üldse on?
Seekordses saates viivad meid giididena läbi eesti kirjasõna sajandite EKI juhtivteadur Kristiina Ross ja Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht. Uurime, millised olid varased eestikeelsed tekstid ja kas vaimuliku kirjanduse kõrval on säilinud ka teistlaadi materjale. Saate lõpus saab ühtlasi teada, kes on meevike ja kes jähvkemees.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja on Kairi Janson.2025-01-3053 minKeelehääling22. Kui tark vestluspartner on ChatGPT?Kõik need, kes pole nüüdseks kuulnud tehisintellektist ja ChatGPT-st, on ilmselt paar viimast aastat olnud tõsisel meediapaastul. Seekordses saates keskendumegi tehisarule, täpsemalt selle keelelisele sopile ehk suurtele keelemudelitele nagu ChatGPT.
Arutleme, kuidas seesugused mudelid nii hästi eesti keelt oskavad ja kas peaksime ka Eestis päris enda suure keelemudeli looma. Samuti tuleb juttu tehisabimehe luiskamisoskusest ja -lembusest. Juurdleme selle üle, milleks on otstarbekas suure keelemudeli abi kasutada ja milleks mitte.
Külas on EKI teadus- ja arendusjuht Martin Eessalu ning keeletehnoloog Silver Vapper.
Saatejuht on Sandra Saar (ERR). Toimetaja...2025-01-0751 min
AIPowerment PodcastAI rakendamine videoproduktsioonis (Andres Kostiv) - AIPowerment Podcast #32Praktilise AI-kirjaoskuse teejuht - Eesti nr 1. AI podcasti 32. episoodi toob Sinuni AIPowerment (https://www.aipowerment.ee/)! Uue aasta esimest osa! 🎉 Soovime Sulle imelist algavat aastat! Täna sukeldume videoproduktsiooni maailma koos Epicfilmi produtsendi ja kaameraoperaatori Andres Kostiviga, kes on teinud videoid sellistele brändidele nagu Disney, Eesti Keele Instituut ja Zone.ee. Andres jagab, kuidas AI tööriistad aitavad viia videoproduktsiooni järgmisele tasemele alates planeerimisest kuni lõppmontaažini.Selle episoodi põhiteemad on:🟣 Kuidas ja miks liigub maailm videosisu eelistamise suunas?🟣 Videoproduktsiooni uued trendid – “amatöörlik autentsus” versus kõrge...2025-01-031h 00Keelehääling21. Kuidas nutikad abimehed lastel keelt omandada aitavad?Kui enamik meist õppis lugema karu- või kukeaabitsast, siis tänapäeva lapsed saavad peale aabitsa omandada teadmisi ka nutikate õppevahendite abil. Nendest digi-abimeestest seekordses saates räägimegi.
Kindlasti on neid, kelles laste ja digiseadmete kombineerimine umbusku tekitab. Saates aga arutleme hoopis selle üle, milliseid lisavõimalusi nutiseadmed pakuvad. Juttu tuleb lastele mõeldud digimängudest, mille abil saab omandada keele- ja muid oskusi, aga ka sellest, milline peaks selle kõige juures olema vanema või õpetaja roll.
Külas on Kelly Lilles, kes on EKI nooremteadur, Tallinna Ülikooli doktorant ja laste digimängude ettevõtte A...2024-12-0646 minKeelehääling20. Kuidas elavad meie hõimlased ja nende keeled?Seekordses „Keelehäälingus“ lähme tagasi juurte juurde ja suuname pilgud hõimurahvastele. Mis teeb hõimlasest hõimlase ja keda võib eestlane keele alusel oma lähimaks sugulaseks pidada? Teeme ajarännaku tuhandete aastate taha ja arutame, kuidas ühised juured sugulaskeeltes väljenduvad.
Mõtestame ka rahvuse tähendust ning puudutame katsumusi, millega meie sugulaskeeled ja nende uurijad silmitsi seisavad – nende seas asjaolu, et paljud hõimlased elavad meie idanaabriks oleva riigi aladel.
Külas on EKI vanemteadur Sven-Erik Soosaar ning Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja K2024-11-0455 minKeelehääling19. IT-mehed ja koristajatädid: kuidas kajastub eesti keeles sugu?„Õpetaja“, „juht“, „helitehnik“ ja „lapsevanem“ – mis soost inimesi neid sõnu lugedes ette kujutasid? „Keelehäälingu“ uue hooaja avasaates räägime sellest, kuidas sugu keeles väljendub ning millised stereotüüpsed mõtteviisid seonduvad ka näiliselt neutraalsete sõnadega.
Muu hulgas tuleb juttu spordist ja vanemlusest – nii nendega seonduvast sõnavarast kui ka laiemast kontekstist. Külas on Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Elisabeth Kaukonen ning õpetaja ja feminist Greta Roosaar.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.
2024-09-301h 00
ÕpipisikMida kujutab endast projekt LapsEST?Seekord on taskuhäälingul külas Õpetajate seminari juhataja ja algõpetuse professor Krista Uibu, kellega räägime projektist LapsEST. Projekt „Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks“ (LapsEST) toetab eestikeelsele õppele üleminekut ja üldharidusprogrammi elluviimist Eestis. Selle eesmärk oli luua tehnoloogiaga rikastatud mängud eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele.2024-07-1120 minKeelehääling18. Mida tähendavad suulises suhtluses "ahah" ja "mhmh"?Mis häält sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? Või kas oled mõelnud, kas kasutad sõnu „jah“ ja „mhmh“ ikka täpselt samamoodi? Seekordses saates räägime, milline tähendus on suulises suhtluses kõigel sellel, mida me enamasti isegi tähele ei pane.
Taskuhäälingus on külas Linköpingi Ülikooli professor Leelo Keevallik ja Tartu Ülikooli nooremteadur Piret Upser. Piret räägib suhtlusprobleemidest hädaabikõnedes ning Leelo selgitab, kuidas tantsuõpetaja häälitsuste abil õpilasi juhendab ja millist häält me kallistades teeme.
Selle saatega läheb „Keelehääling“ pisikesele suvepuhkusele ja on uut...2024-06-2758 min
ArvamusfestivalOma Keel Kui Ellujäämise ÕpetusIgal maal on oma keel, mis on ainulaadses suhtes keskkonna, kliima, elutingimuste ja inimeste vajadustega. Sõnavaras, grammatikas ja rahvapärimuses on tallel tuhandete aastate kogemused, mis muutuvad aga kättesaamatuks siis, kui oma maa keel satub mõne teise keele surve alla. Paljusid keeli, sh eesti keelt ohustab täna inglise keele domineerimine, ent samamoodi on tunda ühtlustatud eesti kirjakeele survet meie kohalikele keeltele. Tartu keelt peetaksegi väljasurnuks, mulgi, seto ja võro keel on veel alles. Miks ja kuidas? Oma kogemusi jagavad Pargi Indrek, Jüvä Sullõv, Laane Triinu ja Rahmani Jan, kes on otsustanud oma lapsed üles...2024-06-201h 21Keelehääling17. Milliseid keeli on Eestis räägitud ja kust oleme sõnu saanud?Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murretest ja nende eripäradest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jõudnud näiteks sõnad „köök“ ja „plika“, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sõnu laenatud.
Saates on külas Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Iris Metsmägi ja Mari Kendla.
Saatejuht on Sandra Saar. Toimetaja Kairi Janson.2024-06-0443 minKeelehääling16. Kas eestlane oskab eesti keelt?Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“.
Seekordses saates räägime selliste tähenduseristuste taustast ja sellest, miks emakeelsed kõnelejad siiski keele suhtes ebakindlust tunnevad. Külas on EKI nooremteadur-keelekorraldaja ja Tartu Ülikooli doktorant Lydia Risberg ning Tartu Ülikooli doktorant-nooremteadur Kristel Algvere.
Saatejuht on Sandra Saar, to...2024-04-3051 min
KeelesaadeKeelesaade. Keeletoimetaja pilgugaKeeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni."
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele.
HTMi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson: "Koostatav ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega. Seega on ka järgmine ÕS suunav...2024-04-2137 min
Helüait - Kullõ õnnõ!Võro kiil puutrin – kuis ja mille?Jüvä Sullõv kõnõlõs uman Navi võro keelen, kuimuudu võro kiil om puutrihe pantu ja mille tuu tähtsä om. Sõnastu, massintõlgõ, kõnnõmassin ja kõik muu, minkast Sullõv kõnõlõs, om egäütele valla, kiä puutrit vai nutitelehvoni mõist pruuki. Pääle tuu saa Jüvä Sulõvi jutust mõttit, kuimuudu puutri võissi võro kiilt opada.
Jüvä Sullõv om Võro Instituudi tiidrü ja Tartu Ülikooli lõuna-eesti keele ja kultuuri lektri.
Juttu ai Uguri Kadri, üles võetus sai 2023.aastaga lõp...2024-04-0422 minKeelehääling15. Mis on eesti viipekeel ja millised on selle murekohad?Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja 1. märtsil tähistati eesti viipekeele päeva. Seekord räägimegi eesti viipekeelest, viipekeeletõlgi tööst ja nende teemadega seonduvatest keerukohtadest.
Teeme selgeks ka selle, kuidas erineb eesti viipekeel nii eesti keelest kui ka viibeldud eesti keelest. Saate videot vaadates õnnestub huvilistel ehk mõni viibegi selgeks õppida.
Külas on Eesti Keele Instituudi eesti viipekeele koordinaator Raili Loit ja Regina Paabo, kes on Eesti viipekeeletõ...2024-04-0353 minKeelehääling14. Kuidas noored estonglish’it kasutavad?Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored emakeelt inglise keelega põimivad. Kui suurt mõju see võõrkeel meie noortele avaldanud on – kas tegelikult on põhjust muretseda? Ja kas vanemate põlvkondade keelekasutus on ikka täielikult inglise mõjust vaba?
Saates paotavad noortekeele maailma ust Tallinna Ülikooli teadur Helin Kask ja Tartu Ülikooli doktorant Mari-Liis Korkus.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.2024-02-2950 minKeelehääling13. Mida keelenõust küsitakse?Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgusalt vaatame ka e-etteütluse telgitagustesse. Ühlasi tuleb juttu keelenõu tulevikust: kas ja mil määral saaks keelenõu anda robot? Heidame pilgu ka keelenõustajate rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on jagada kogemusi ja luua ühtne kvaliteedistandard. Selle tulemusena saaks keelenõu küsija nii Eestis kui ka mujal veenduda, et saab kindla kvaliteediga vastuse, mis on ammendav, erapooletu ja teaduslikult põhjendatud. Saates on külas EKI van...2024-01-3151 minKeelehääling12. Kuidas rääkida muusika keeles?Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes seavad loomingus sisukad eestikeelsed sõnad kui mitte esikohale, siis pjedestaalile igatahes: muusik Eik ja ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu.
Eik ja Kaisa – kel mõlemal ilmus äsja ka album – jagavad mõtteid, mis loo kirjutamisega kaasas käivad, ning räägivad eestlastest, kelle looming neid inspireerib. Saade annab ühtlasi võimaluse mõtiskleda selle üle, mis üldse sütitab lapses soovi ja julguse hakata oma mõtteid luuleks või...2023-12-2959 minKeelehääling11. Kes kelle peale kaebab? Keeleametist, keeleoskusest ja keelekasutusestSel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametile esitatakse ja kuidas amet neile reageerib – juttu tuleb nii õpetajatest, teenindajatest kui ka taksojuhtidest. Millistest suunistest on Eesti muukeelsele elanikkonnale päriselt kasu? Mida peaks riik tegema, et asjad oleksid paremini?
Saates räägib Keeleameti tööst peadirektor Ilmar Tomusk. Temaga diskuteerib oma kogemuse põhjal endine Narva linnapea Katri Raik, kes nüüd on Tartu Ülikooli esindaja Ida-Virumaal.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.2023-12-0154 minKeelehääling10. Milline on hea keeleõpetaja?Seekord räägime, kuidas õpetada – nii muu emakeelega lastele eesti keelt kui ka eestikeelsetele lastele muud keelt. Ühtlasi tuleb jutuks mullu avatud Vabaduse Kool, kus õpivad Ukraina sõjapõgenike lapsed. Arutleme, millised on keeleõpetaja töö võtmekohad. Kuidas kõige paremini õpilasi kaasata ja neile olemas olla? Kust ise abi ja tuge leida?
Saates on külas Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu aseesimees Kati Bakradze-Pank ning Vabaduse Kooli õppedirektor ja eesti keele õpetaja Olga Selištševa.
Saatejuht on Sandra Saar, toimetaja Kairi Janson, produtsent Gerly Tuisk.2023-11-0153 minKeelehääling9. Kuidas saada naeru- või murdedoktoriks?Uus hooaeg! Tarkusekuu puhul kutsusime külla kaks noort, kellest said hiljuti keeleteaduse doktorid. Kas ämmal võivad olla rohud, 𝙠𝙚𝙡𝙡𝙚𝙜𝙖 ta kopsu parandab? Selle küsimuse vastust teab EKI leksikograaf-nooremteadur 𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗣𝗼𝗼𝗸. Hanna teenis doktorikraadi Tartu Ülikoolist ja uuris asesõnade varieerumist eesti murretes.
Meie teine külaline aga oskab öelda seda, mis meid naerma paneb. Kas naerame ametlikus vestluses kuidagi teisiti kui näiteks sõbraga rääkides? Sellele teemale heidab valgust 𝗔𝗻𝗱𝗿𝗮 𝗔𝗻𝗻𝘂𝗸𝗮-𝗟𝗼𝗶𝗸. Muide: saadet külastas Andra veel Tartu Ülikooli doktorandina, aga nüüdseks võime tallegi väitekirja eduka kaitsmise puhul õnne soovida!
Uuendusena on saate lõpus nüüd plokk „Kõva sõna“ – palume igal saatekülalisel kaasa võtta toreda eestikeelse sõna, mis on te...2023-09-2853 min
ArvamusfestivalMilline on eesti keele tulevik?Arutelus osalejad: Aleksandr Petrov (keeleteaduse üliõpilane), Maarja-Liisa Vokksepp (eesti keele ja kirjanduse õpetaja), Virve Vihman (keeleteadlane), Margit Langemets (eesti keele sõnaraamatute koostaja).
Arutelujuht: Axel Jagau (keeleteadlane, Tartu Ülikool)
Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Arutelus räägime eesti keele tulevikust, lähtudes kahest fookuspunktist. Arutelu esimene pool keskendub põlvkondade vahelistele erinevustele keelekasutuses ning soovime teada, milliseks rahvas hindab noorte keelekasutuse mõju eesti keele tulevikule. Arutelu teises pooles räägime eestlaste hoiakutest eesti keele õppijate suhtes, kakskeelsusest ja eesti keele kasutajaskonna laienemisest.2023-09-131h 34Helüait - Kullõ õnnõ!Helen Plado: Ku lähkü’ omma’ võro ja eesti kiil?Lõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja vahtsõn võrokeelitsen loengun kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeletiidüse instituudi eesti keele lektor Plado Helen. Tä tuu vällä tähtsämbä ja esierälidsembä võro keele erijoonõ ja võrdlõs võro kiilt eesti keelega. Foto: Lauri Kulpsoo
The post Helen Plado: Ku lähkü’ omma’ võro ja eesti kiil? appeared first on Helüait.
2023-08-1525 minKeelehääling8. Kuidas eestlased tundeid väljendavad ja kirjutades mõtteid korrastavad?Hooaja viimases „Keelehäälingus“ räägime tunnetest. Stereotüübi järgi on eestlased kinnised inimesed, kes oma hingeelust kergekäeliselt ei räägi ja kiidusõnu ei pillu. Kuid on see ikka nii? Milliseid tundesõnu eestlane tunneb ja kuidas kaaslast tunnustab? Sellest räägib saate esimeses pooles EKI vanemteadur ja raamatu „Eesti tunded. Sõnaportreed“ autor Ene Vainik.
Saate teises pooles tuleb jutuks see, kuidas kirjutamine aitab mõtteselguseni jõuda. Mis on biblio- ehk kirjandusteraapia? Kuidas saab lugedes ja kirjutades iseend paremini tundma õppida? Külas on kirjanik ja biblioterapeut Berit Kaschan.
Saate lõpus saad teada, mis oli e...2023-06-2657 minKeelehääling7. Kas „kiisu“ sobib lapse sõnavarra ja kuidas mõjutab noorte keelt kool?Sel korral on teemaks sõnavara. Saate esimeses pooles võetakse jutuks see, kuidas mõjuvad lapse keelearengule kasvukeskkond ning vanemate sõnavara ja haridus. Mida teha, et lapsest kujuneks rikkaliku sõnavaraga inimene? Kas on üldse võimalik, et üks inimene teab kõiki eesti keele sõnu? Arutlevad TLÜ doktor ja lastekeele uurija Andra Kütt ning EKI direktor Arvi Tavast.
Teine plokk on pühendatud sellele, kuidas kool sõnavara arengut mõjutab. Kuidas õpetada noori emakeeletundides mitte pelgalt komasid panema, vaid ka arutlema ja maailma mõtestama? Külas on Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele õpetaj...2023-05-3057 minKeelehääling6. Kas lapsele saab nimeks panna Beethoven ja miks on Eestis nii palju Metsakülasid?Pea igaüks meist tunneb vähemalt ühte Jüri Tamme või Kati Saart. Aga kui palju on neid, kes teavad inimest perenimega Puutükk või Tuhakott? Saate esimeses pooles on külas EKI leksikograaf-nooremteadur Fred Puss ja Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Teemaks tulevad nii ees- kui ka perenimed. Kuidas ja milliseid perenimesid eestlastele pandi? Kas Elon Muski lapsele nimeks pandud X Æ A-12 läheks ka Eestis eesnimena läbi?
Saate teises pooles räägib EKI juhtivkeelekorraldaja ja nimeuurija Peeter Päll kohanimedest. Kas on mingi seaduspära, miks minnakse Iisakule, aga Illukasse? Kuid...2023-04-2750 minKeelehääling5. Kui hästi masinad eesti keelt oskavad?Kui juturobot ChatGPT võib valmis sepistada eestikeelse anekdoodi või luuletuse, siis mida kõike me keeletehnoloogia toel veel teha saaksime? Nendest võimalustest seekord räägimegi. Saate esimeses pooles arutame koos EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juhi Kadri Varega, kuidas keeletehnoloogia aitab meil juba praegu siinsamas Eestis elu paremaks ja lihtsamaks muuta.
Saate teises pooles on külas inimesed, kelle masinad nendega puhtas eesti keeles räägivad: EKI vanemteadur Liisi Piits ja Tartu Ülikooli kliinikumi lasteneuroloog Anneli Kolk. Jutuks tulevad robottolmuimeja Lumivalguke ja kliinikumis lapsi rõõmustav robot Pepper.
Saate lõpus saad teada, mis oli eelmise k...2023-03-2950 minKeelehääling4. Kuidas jõuab sõna veebisõnastikku ja millega pistavad rinda emakeeleõpetajad?Seekordses „Keelehäälingus“ keskendume tänapäevastele sõnastikele ja emakeeleõppele. Kuidas üks sõna sõnastikku jõuab ja mis päeval kasutatakse Sõnaveebi enim? Teemaks tuleb ka järgmine ÕS: kuidas see erineb eelmisest ja kuidas passib kokku Sõnaveebiga? Vestlevad EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets ja tootejuht Marja Vaba.
Teine osa on pühendatud emakeeleõppele. Kas noorus ikka on hukas, nagu kiputakse ütlema? Millised on tänapäeva emakeeleõpetaja töö keerukohad ja mis aitaks neid probleeme lahendada? Arutlevad Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee ning EKI direktor Arvi Tavast.
Saate lõpus sa...2023-02-261h 03Keelehääling3. Mis paneb meid Vansi ketse ostma ja saadab ajakirjanikud kohtupinki?Kolmandas episoodis võtame vaatluse alla avaliku ruumi keelekasutuse: meedia- ja turundusmaailma. Saate esimeses pooles vahetavad mõtteid ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Martin Laine. Kas ajakirjanik on tekste kirjutades protokollija, kirjanik, tõlkija või hoopis advokaat? Kuidas peaks kajastama tundlikke teemasid nagu sõda ja millised sõnad või metafoorid võivad ajakirjaniku kohtupinki saata?
Saate teises pooles arutleme selle üle, millist rolli mängib keel turunduses ja kommunikatsioonis. Miks armastavad noored Vansi ketse ja miks on meil kõigil ikka veel meeles valimisloosung „Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka“? Eesti keelest kui maailma kõige ilusamast „to...2023-01-311h 15Keelehääling2. Milline keel on selge keel?„Asutus avaldab kahetsust käesoleva asjade käigu üle, kuid antud juhul puudus asutusel muu valik, kuivõrd asutusel on vaja tagada lepinguga tellitud tööde nõuetekohast jätkuvat teostamist piiratud ajaressursi sees …“ – kui kaugele Sina jõudsid, enne kui silme eest hakkas kirjuks minema? Kuidas saaks seda mõtet selgemini väljendada?
Seekord räägimegi selgest keelest. Saate esimeses plokis on teemaks avalikud sõnumid ning ameti- ja õiguskeel. Mida peavad juristid ja ametnikud tekste koostades silmas pidama ja kas näiteks iga õigusakt peakski olema igaühele arusaadav? Sel teemal vestlevad Margit Juhkam justiitsministeeriumist ja EKI direktor Arvi Tavas...2022-12-191h 15
Keelehääling1. Kui raske on õppida eesti keelt?Kes meist ei teaks vanasõna „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“. Teadlased on seisukohal, et ka teist keelt on kõige lihtsam omandada lapsena. Tänases saates vestleme aga inimestega, kes on eesti keele selgeks õppinud „Juhanitena“ – täiskasvanueas. Külas on lauljatar Tanja Mihhailova-Saar, kes tundis vajadust eesti keel selgeks saada kõrgkooli minnes, ja Tartu Ülikooli doktorant Imar Koutchoukali, kes alustas eesti keele õppimist veidi enne seda, kui mõni aasta tagasi välismaalt siia kolis.
Saate teises pooles võtame appi spetsialistid ja uurime neilt, kuidas õppida: kust alustada ning mis tööriistad meil selleks tänap...2022-11-111h 11Helüait - Kullõ õnnõ!Tuul Sepp „Lättehoitja“Tuul Sepä „Lättehoitja“ (eesti keeli „Allikahaldjas”, Varrak 2019) om fantaasiaraamat, mink tegeläse ja johtumisõ peräkõrd ei olõki nii uskmalda ja ulmõlidsõ. Lätte omma mi rahvajutõn suurõ tähendüsega. Päätegeläisi Hõpõ ja Kaarna abiga saa kullõja tutvas Unõhtusõmaailma hingeliisiga: Suurõ Tõllu, Halltõbõ, Puugi, Essütäjä, Kaonäksi, dinosauruisi ja neandõrtaallaisiga ni viil pallodõ tõisiga.
Raamadu pand võro kiilde Kalla Urmas (2021), saarõ (sörve) keele nõvvu jagi Mari Lepik. Lugõva Helena Kesonen, Agur Seim ja Kaupo Vipp (2022). Kaasõpilt: Jaan Rõõmus.
The post Tuul S2022-11-096h 00Helüait - Kullõ õnnõ!Karmen Maat: Vahtsõnõ kaeminõ ummi juuri pääleHelüaida 35. märgotus (30.06.2022). Võrost peri Maadi Karmen om neli aastat opnu Tarto ülikoolin eesti kirändüst. Praktika Võro instituudin ja kodokandist kavvõmbal elämine omma pandnu noorõ inemise mõtlõma tuu pääle, kost tä peri om ja ku pallo kodopaik timä ello mõotas. Kah´os om tulnu ka vallus arvosaaminõ, et võro kiilt kõnõlda tä ei mõista, kuiki väega tahtnu. Põhi- ja keskkooli aigu timä esi ja ka klassisõsara ja -vele es mõtlõ umakandi kultuuri opmisõ pääle, es mõista tuud küssügi, a vastamiilt timä arvatõn va...2022-06-3008 minHelüait - Kullõ õnnõ!Jüvä Sullõv: Lõunõeesti keele’ ja rahva’Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ ja tege ülekaehuse tuust, kuis naid kiili keeletiidüslidselt liigitet om ja ku erinevä naa parlatsõst eesti keelest omma...2022-03-3037 minHelüait - Kullõ õnnõ!Karl Pajusalu: Akadeemiline tartu kiilEdimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu.
Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga. Tä kinnütäs, et tartu kiilt, nigu ka tõisi lõunõeesti kiili, või oppi, uuri ja pruuki ka täämbädsen Tartu Ülikoolin.
Tii...2022-02-1019 minHelüait - Kullõ õnnõ!Olkõ vakka!“Olkõ vakka!” (Mina Ise 2019) om Contra luulõkogo, kost või löüdä inämbüse timä võrokeelitsest luulõ- ja laululoomingust. Päält Contra hindä luulõtuisi om sääl timä tõlgit tekste eesti ja läti klassikilt, niisamatõ üts tõlgõ pikardia keele Vimeu murdõst. Lugõ Contra (2021). Kaasõpilt: Kristina Viin.
The post Olkõ vakka! appeared first on Helüait.
2021-08-171h 14
Tervisemuuseumi SünapsSünaps #17 - Mis on umami?Miks sööb inimene ära suure paki krõpsu või kolm šokolaadi, kuigi teab, et nii suures koguses pole see üldse tervislik ega söö spinatit või kõrvitsasuppi või vartki sellerit kuigi see võib sealjuures - oi, kui kasulik olla? Toidu söömisega käivad kaasas maitsed ja emotsioonid. Magus, hapu, soolane, kibe ja umami. Õpime paremini mõistma viiendat põhimaitset, mis paljudele tundmatu ja kudas on sellega seotud tänapäeva toiduainete- ja keemiatööstus.Uuri juurde:Ülar Allase artikkel “Umami - salapärane viies maitse” Müüt keele maitsepiirkondadestTervise Arengu Instituut toidu lisaainet...2021-03-2816 minKeelesaadeKeelesaade. ÕS 100Eesti Keele Instituut esitles konverentsil uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018" ja 1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaannet.2018-11-2532 min
LaborLabor. Liivi teadus ja Äänisjärve kividLäti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti Ülikooli audoktor Karl Pajusalu, kes on põhjalikult uurinud liivi keelt ja lõunaeesti keele saari Lätis, räägib neist keeltest ja nende uurimisest. Lätis on hiljuti loodud liivi keele instituut, üks Seimi liige aga andis liivi keeles ametivande.2018-11-1832 minKeelesaadeKeelesaade. Kohanimeuurija Marja KallasmaaFerdinand Johan Wiedemanni auhinna laureaat on tänavu Eesti Keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa (foto: Eesti Keele Instituut), kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.Marja Kallasmaa: " Kohanimede panemisega on inimene loonud keelelise silla enda (oma kogukonna) ja maastiku vahel, on teinud maastiku endale tuttavaks ja omaseks." Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 5. märtsil kell 15.05.2017-03-0536 min
KajaloodKajalood. Jüri Viikberg: eesti rahvas on keeleusku!Sel nädalal tulnud teate kohta, et Eesti Keele Instituut jätkab iseseisvana, ütleb keeleteadlane Jüri Viikberg, et loodetavasti taastub nüüd instituudis töörahu. Toonitades, kui vana keel on eesti keel, kui suur on eesti keel, lisab Jüri Viikberg, et eesti rahvas on keeleusku. Mitte et me poleks seda varem teadnud, aga tore on seda ikka ja jälle kuulda. Kuula 19. novembril kell 12.05. Saate autor on Kaja Kärner.2016-11-1900 minKeelesaadeKeelesaade. Keelekeskused Soomes ja RootsisNn Oki raporti põhjal arutatakse Eestis selle üle, kas liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga või siiski mitte. Kas ja kuidas liita teadus- ja arendusasutusi kõrgharidussüsteemiga, missugused on Soome ja Rootsi kogemused? Rootsi keeleasjadest, Keele ja Rahvapärimuste Instituudist ning Rootsis tehtavast keeletööst räägib saates Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag ja Soome Kodumaa Keeltekeskuse kauaaegne juhataja Pirkko Nuolijärvi räägib, kuidas Soomes ja on keeleelu korraldatud.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 6. novembril kell 15.05.2016-11-0600 minKeelesaadeKeelesaade. Eesti Keele Instituudi tulevikEesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Suvel tegi Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm instituudile ettepaneku liituda ülikooliga. Septembrist on instituudis ametis uus direktor keeleteadlane Tõnu Tender (foto: Andres Treial).2015-09-2700 min