Shows
Regilaulu Podcast49. Eeva ja Villu Talsi- Kadrilaul. Maarja Kangro pajatusedTeksti aluseks on kaks laulu Sangaste kihelkonnast, millest ühe on kogunud Alfred Mõttus ja Jaan Sossi 1911. a. Lauljateks Eva Emers ja Lotta Anderson (EKM ERA, EÜS VI 336/7 (22)). Teise lauluteksti kogus Elmar Päss 1925. a. Tagula külast, lauljaks Kaarli Villa (EKM ERA, E 56038 (69)).
Viisi aluseks on kadrilaul, mille on 1909. a. Sangaste kihelkonnast kogunud August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõttus (EKM ERA, EÜS VI 208 (82)).
Kadrid tulid kaugelt, märga, rasket ja keerulist teed mööda. Ega kadrid niisama laula ja tantsi, kadrid laulavad andide pärast. Pere ait ja kelder on erinevat liha täis, oldagu head ja anta...2024-06-2707 minRegilaulu Podcast48. Jalmar ja Maret Vabarna- Päivlik, pätslik. Maarja Kangro pajatusedPäikeseloitsu salvestasid Kristi Salve ja Igor Tõnurist 1981. a. Vastseliina kihelkonnas Erna Ojapervelt (EKM ERA, Mgn II 3504 (23)). Mitmed pärimuse esitajad õppisid loitsu ära, see levis nii suuliselt kui kirjalikult, sai armastatud lastelauluks ja võeti omaks ka Setomaal.
Päike, tule välja, küpsetan sulle kukli, panen muna sisse. Otsisin, otsisin oraga, sõelusin sõelaga ja nõelusin nõelaga. Päike tuli välja kuldsest keldrist, hõbeliua põhja alt. Panin päikese kotti. Kotis oli auk ja päike pääses välja. Sai ilus ilm, läksin karjaga koju.
Päikeseloitsuga meelitati päikest pilve tagant väl...2024-06-2705 minRegilaulu Podcast47. Silver Sepp koos tütarde Luike ja Emmaga- Kuku, käokene. Leelo Tungla pajatusedTeksti aluseks on Mari Lepalt Häädemeeste kihelkonnast Treimani külast 1909. a. üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS VI 474 (63)), kogujateks Eduard Juhanson ja Artur Martin.
Viisi aluseks on samasisulise laulu meloodia, mille kogus Audru kihelkonnast Karl Ruut (EKM ERA, EÜS V 1409 (1)).
Kuku, käokene, karjastele ja töötegijaile. Kui kägu mulle kukuks, ostaksin talle kolm paari kingi: puust, luust ja kirjatud (mustriga). Puust kingad puude toomiseks, luust lustimiseks ja kirjatud kingad kirikus käimiseks.
Tuntud muinasjutu järgi on kägu ema poolt tapetud ja perele söögiks keedetud tütarlaps. Jutus sai tüdruku vend või õde aga toimunus...2024-06-2707 minRegilaulu Podcast46. Ahto Kaasik perega- Meri õue all. Leelo Tungla pajatusedLauluteksti aluseks on Viru-Nigula kihelkonnast 1878. a. Hans Krickmanni poolt kirja pandud värsid (EKM ERA, EKmS 4° 1, 26 (33)), mida on täiendanud ja toimetanud Ahto Kaasik. Viisi algallikas ei ole teada. Sellise meloodiaga lauldi sama laulu 1980. aastate lõpus Ahto sõpruskonnas.
Meie õuel on meri, mille keskel on saar. Saare kaldal on kaev ja selle peal on sammas. Samba otsas on sõel, mille põhjas on mõõk. Mõõga teral on aga kägu, kelle süles on laps. Lapse rinnal on sõjameeste luudest tehtud sõlg.
Ahellaulu vormis "Meri õue all" müütilise sisuga värsside algset tähendust me tõenäol...2024-06-2708 minRegilaulu Podcast45. Annika Mändmaa pereringiga- Veere, päevakene. Leelo Tungla pajatusedTeksti aluseks on Ann Pulleselt Rõngu kihelkonnast 1909. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, EÜS VI 314 (31)), kogujateks olid August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõttus.
Viisi on 1905. a. Rõngu kihelkonnast Pühastest kogunud Peeter Kurg ja noodistanud Bruusi nimeline muusik (EKM ERA, EÜS II 9 (12)).
Kulu, kallis aeg. Veere, päike, vett ja puude latvu mööda. Veere sinna, kus on mu vend ja õde.
Karjaselaul, kus palutakse päikest veereda õhtusse, karjase – või päikese enda – vendade ja õdede juurde. Laulu võib võtta ka kui loitsu, et päev kiiremini õhtusse jõuaks. Sarnastes lauludes l...2024-06-2707 minRegilaulu Podcast44. Katrin ja Madli Soon- Imeline maja. Maarja Kangro pajatusedViisi aluseks on Rõuge kihelkonnast 1910. a. üles kirjutatud lauluviis (EKM ERA, EÜS VII 12 (120)). Kogujaks Jaan Gutves.
Lauluteksti aluseks on sama koguja poolt Rõuge kihelkonnas 1909. a. Ann Kadolt üles kirjutatud värsid (EKM ERA, EÜS VI 32 (52)).
Vene mees raius kuuse- ja männipalke, ehitas kauni elumaja, saunakese. Ehitas selle kuu, päikese ja tähtede veerde. Läks siis vee äärde ja nägi, et sealt kõndisid mööda muu maa uhked härrad. "Kelle tore ja rikas linn see on?" imestasid härrad. – "See pole kellegi Riia linn, see on sandi saunakene, vaese mehe varjualune! Minge vaadake ja ostk...2024-06-2716 minRegilaulu Podcast43. Lauri ja Laas Õunapuu- Hambad harvad, mokad paksud. Leelo Tungla pajatusedLaul koosneb kahest episoodist. Esimese teksti aluseks on Hindrek Pahlbergi poolt 1895. a. Harju-Jaani kihelkonnast kogutud värsid Abram Tammelt (EKM ERA, E 15593 (73)) ja Jaan Lepalt (EKM ERA, E 15685/7 (190)). Teise teksti kogus samal aastal Karl Voldemar Rosenstrauch Koeru kihelkonnast (EKM ERA, H III 17, 380 (43)).
Viisi aluseks on Anette Karu laulu lindistus Harju-Jaani kihelkonnast 1957. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 158 d), koguja Rudolf Põldmäe.
Üks kiitleb: "Ma olin neist kõigist tugevam, sest mind on tehtud terasest ja raudnaeltest. Kümme meest tulid kallale – keegi ei saanud jagu. Kümnes oli kõige tugevam, nahutasin teda sellegipoolest tublisti – tema sai kõva koosa, min...2024-06-2709 minRegilaulu Podcast42. Õie ja Maarja Sarv- Uba ja hernes. Maarja Kangro pajatusedLaulu sõnad seadis kokku Õie Sarv Setomaalt üles kirjutatud tekstidest. Viis on Setomaal üldtuntud, sellega lauldakse mitmeid erinevaid laulutekste.
Külvasin maha ube ja herneid. Seemned ohkasid ja ütlesid: "Ei näe me päikest, oleme mulla ja liiva all, peame siin mitu päeva konutama. Aga ärme muretse, ega me koor kuiva." Tuli vana Peko metsa äärest, vibutas oma tammepuust keppi ja läks taevasse vihmapilvele rääkima: "Pilved ja vihm, mu vennad-õed, uba ja hernes kaebavad!" Seepeale hakkas sadama vihma ja oad-herned hakkasid tublisti kasvama. Oast-hernest sai uhke kosilane, kes võttis endale tubli naise, oma emale hella minia2024-06-2720 minRegilaulu Podcast41. Kärt Johanson tütardega- Lind Lohutamas. Leelo Tungla pajatusedLaulu teksti pani kokku Kärt Johanson Lõuna-Eestist üles kirjutatud "Lind lohutamas" laulutüübi variantidest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla.
Viis on pärit samasisulisest laulust, mille Urvaste kihelkonnast pärit keeleteadlane Hella Keem oli 1937. a. Kanepi kihelkonnas murdekeelt kogudes õppinud Ann Ismaelilt (1862–1940). Salvestamise korraldas Ottilie Kõiva 1966. a. Eesti Raadio stuudios rahvamuusika antoloogia ettevalmistamise käigus. (Eesti rahvamuusika antoloogia, 2016 [1970], nr 66. https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/066-Lind-lohutamas)
Nutsin, vaeseke, marjaaias. Sinna lendas linnuke ja päris, miks ma kurvastan. Ei kurvasta ma ehete ega kauniste rõivaste pärast, nutan taga oma lapsepõlve vanematekodus. Nüüd, mehekodus, on kõik...2024-06-2712 minRegilaulu Podcast50. Epp Margna ja Kadri Kalve- Päike läheb puhkama. Maarja Kangro pajatusedAluseks on Kadri Katsanilt Kodavere kihelkonnast üles kirjutatud laul, mille kogusid August Liiv ja Johannes Raja 1905. a. (EKM ERA, EÜS II 442 (180) ja EKM ERA, EÜS II 275 (1)).
Veere, päikene, oma õe ja venna juurde. Seal hoitakse sind hellasti peopesal, pannakse kullast ja hõbedast voodisse pehmete patjade ja siidiriiete peale puhkama.2024-06-2507 minRegilaulu Podcast40. Lauri Sommer ja Ütsiotsõ - Järve hääl. Piret Pääri pajatusedLaul on õpitud Natalia (Nati) Tarkuse ja Mikitamäe leelokoori Helmine järgi Vaike Sarve koostatud albumilt "Helmine" (Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum 1999). Lauluteksti täiendas Lauri Sommer Setomaa ja Räpina kihelkonna arhiivitekstide eeskujul.
Jõekene-järvekene, kallis kalarannakene, su ääres on mõnus ja ilus elada. Järves on kuldseid kalu, hõbesaba-hauge ja kuldluid-lutsukesi. Kui tuleb ilus kevad, jõuab kalapüügi aeg. Võtsin nooda nurga pealt, sajasilmsed võrgud seinalt ja läksin kala püüdma. Kaasa läks kala kaema: talle tuuakse tuurakalu tule peale ja eluskala katlasse. Neid suuri kalu soomustest puhastades ja pakse kalu lõhestades kulub sõrm...2023-05-3121 minRegilaulu Podcast39. Maria Michelson - Õhtul on ilus laulda. Piret Pääri pajatusedLaul on õpitud salvestuselt, mille kogusid Kihnus 1975. a. Ottilie Kõiva, Ingrid Rüütel ja Olav Kiis ning millel laulsid Olga Sutt, Tatjana Vidrik, Marta Pull ja Leida Mätas (EKM ERA, RKM, Mgn II 2723 f).
Laul sellest, kuidas videvikul pärast tööaega kõlab hääl kõige vägevamalt ja kaunimalt. Õhtune niiskus annab ka reaalse akustilise efekti. Kui päike enam ei kuivata ja maale langeb kaste, kannab niiskus häält hästi edasi – just nagu siin ja teistes taolistes regilauludes öeldud. Lauljate hääl tundub nii võimas, et ainuüksi laulu kõla teeb ära töö, milleks muidu oleks2023-05-3113 minRegilaulu Podcast38. Tiit Saare ja Lüü - Türr - Kutse videvikule. Piret Pääri pajatusedLaulu aluseks on Kuusalu kihelkonnast Risanda Kravtsovilt 1969. a. salvestatud laulud (EKM ERA, RKM, Mgn II 1608 c, 1608 e ja 1547 c), kogujateks Ingrid Rüütel, Ottilie Kõiva ja Hilja Kokamägi.
Eelkõige põhjarannikul Kuusalu kandis tuntud mänguline regilaul, kus noormees kutsub neidu enda juurde videvikku veetma, neiu aga toob ikka ja jälle põhjuseid, miks ta tulla ei saa. Laul ongi nagu omamoodi flirt, kus noormees ja neiu esitavad otsekui kokkulepitud kahekõne. Neiu ei saa tulla noormehe juurde, sest erinevad koduloomad häälitsevad ja neiule tundub, et just tema pärast. Noormees aga rahustab, et keegi neist ei tee...2023-05-3116 minRegilaulu Podcast37. Kadri Mägi ja Kadrina Kadrid - Kaasa tervitamine. Piret Pääri pajatusedLauluteksti aluseks on 1840. aastatel Arnold Friedrich Johann Knüpfferi (1777–1843) kogutud tekst Kadrina kihelkonnast (EKM ERA, E 63138). Viisi aluseks on Kadrina kihelkonnast Elisabet Varilt 1970. a. salvestatud laul "Minu peig on pilliseppa" (EKM ERA, RKM, Mgn II 1843 c), koguja Mall Hiiemäe.
Laul kaugel viibivast kaasast on tõenäoliselt mõeldud eelkõige lähikondlastele. Naine ei pöördu siin mitte oma kaasa poole, vaid nende poole, kes teda kuulevad - et nad mõistaksid tema saatust ja üksiolemist. Mees on läbi tormi ja vihma jõudnud kuhugi kaugele, nõnda et temast pole nädalaid ega suisa kuid kuuldagi. Naine soovib tall...2023-05-3117 minRegilaulu Podcast36. Ain Raal ja Seto Miihi Summ - Ilma veerel. Piret Pääri pajatusedLaulu aluseks on 1972. aastal Setomaal Jaan Sarve ja Kristi Salve kogutud laul vendade Nikolai ja Jaan Johannes Jallai esituses (EKM ERA, RKM, Mgn II 2298 k). Salvestus ilmus ka Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogumikus “Ülgeq ütte!” (1999).
Istusin ilma äärel ning vaatasin kuu servalt – meie vennal oli nii pikk ja tihe rukis, et ei kana nokk ega sea kärss ei mahtunud vahele. Kui ta kodust minema hakkas, pani suure tengelpunga põue ja virutas rahakoti tõlda. Mündid jooksid mööda teeääri ja raha rattarööbastes.
Nagu lüürilistes lauludes tavapärane, on selles rikkusest kõnelevas laulus kokku saanud mitme...2023-05-3115 minRegilaulu Podcast35. Kulno Malva - Pill ei toida peret. Piret Pääri pajatusedLaul on üles kirjutatud Väike-Maarja kihelkonna laulikult Peeter Tiitsmannilt 1910. a. (EKM ERA, EÜS VII 1855/7 (43) ja EÜS VII 2165 (178)). Kogujad Karl Voldemar Rosenstrauch ja Peeter Penna.
Pidu ja muusika käivad käsikäes – nii nagu praegu, nõnda ka muiste. Pidude juurde on läbi ajaloo ikka kuulunud õlu ja pillimees, peo nael. Pillimees on kõigi lahkete võõrustajate tähelepanu keskpunktis, ilma temata oleks lõbu hulga vähem. Niikaua, kuni kõrtsilistel raha jätkub, makstakse kinni pillimehe joogid. Omal ajal oli see ka kõrtsimuusiku ainus tasu. Seetõttu on tavaline, et kõrtsipillimeeste laulud rääkisid sellest...2023-05-3116 minRegilaulu Podcast34. Oliver Kõrre ja Leigarid - Tee oli viltu. Piret Pääri pajatusedLauluteksti seadis Tõstamaa, Jõelähtme ja Järva-Jaani kihelkonna arhiivitekstidest kokku Oliver Kõrre (EKM ERA, EÜS X 2030 (273), EÜS VII 1573 (82), E 24925 (10) ja E 26267 (2)). Viisi aluseks on Kuusalu kihelkonnast pärit Jakob Parkase lauldud laul "Hiiut-tiiut tieda mööda" (EKM ERA, KKI, RLH 60:20 (5)), kogujad Ruth Mirov ja Helgi Kihno 1960. a.
Külalaulud alkoholi pruukimisest on tihti eneseiroonilised. Eks kõrtsikülastajate hulgas on alati inimesi, keda heas mõttes peo hingeks peetakse, aga ka neid, kellega purjus peaga asju pigem ei aeta. Õigel peol ei puudu kunagi muusika. Ka rahvaluulekogujad on kirjeldanud situatsioone, kus kõrtsihoones ööbijail ei olnud võimalik...2023-05-3112 minRegilaulu Podcast33. Meel Valk - Hällilaul. Piret Pääri pajatusedViisi aluseks on Setomaalt Ton´a külast pärit Anne Vabarna laul, mille salvestamist 1936. a. Riigi Ringhäälingus korraldasid Herbert Tampere ja August Pulst (EKM ERA, ERA, Pl 25 A3). Teksti aluseks on lisaks salvestusele Joosep Hurda poolt Setomaalt Vilo külast üleskirjutatud laul, mille laulis Anni, Semmeli naine (EKM ERA, H II 4, 449/50 (187b)).
Äiu-kussu lapseke, väikene. Kussu, lapseke, suuremaks, päevakese jagu pikemaks. Kallis tilluke tütreke, mu väike lagleke, mis ma saan tibukese hoidmise eest? Saan unetud ööd. Saan aga ka tubli nõeluja, abiks emale, jalavarjude siduja, abiks isale. Kasva, lapsekene, karjuseks, karjavitsa hoidjaks! Sind, sülelast hällit...2023-05-3119 minRegilaulu Podcast32. Kairi Leivo ja Laudaukse Kääksutajad - Voki laul. Piret Pääri pajatusedEestlaulja Kairi Leivo õppis laulu oma vanatädilt Olga Ohtlalt ja Õie Sarvelt, kes omakorda õppis laulu oma vanaemalt Matrjona Suuverelt.
Ketra, vokk, siidi ja vasklõnga, üle tee metsatukka ja sealt söödile, kus tärkab rohi ning harunevad heinad. Peigmees ütles männikust, kaasa sõnas kadastikust: "Koju, koju, noor neiu, kodus on ema suremas ja isa heidab hinge!" Neiu vastab: "Oskan iseenese tarkusestki toimseid ja labaseid kirju kududa. Koon keeruliste kirjadega mustreid, siia maale sinised, teisele maale toimseid ja Venemaale punaseid.”
Voki või kedervarre (värtna) laulu on lauldud ketrustel ajaviiteks. Setumaal tuntakse ka selliste laulusõnadega ketramise...2023-05-3119 minRegilaulu Podcast31. Meelika Hainsoo - Kalaneitsi. Piret Pääri pajatused.Sõnade aluseks on Peeter Ruubel-Kõrnitse poolt Halliste kihelkonnas 1889. a. üles kirjutatud laul (EKM ERA, H II 22, 200/3 (89)). Viisi aluseks on Karksi kihelkonnast pärit Mai Mölderilt 1961. a. salvestatud laul "Mine üle, vihmakene" (EKM ERA, RKM, Mgn. II 587 g), kogujad Ellen Liiv ja Ingrid Rüütel.
"Kalaneitsi" on üks kummalisemaid laule eesti müütiliste laulude varamus. Tütarlaps näeb und. Ei olegi selge, kas uni jätkub ka ärkvel olles või kõneldakse unest mõistu. Unes, millele neiu otsib külanaistelt tähendust, näeb ta suurt puud, mille juurte ja okste vahelt voolab jõgi ning jões ujub kala. S...2023-05-3011 minRegilaulu Podcast25. Urmas Kalla ja Ütsiotsõ- Venna otsija. Paul-Eerik Rummo pajatusedLauluteksti seadis Setomaa ja Räpina kihelkonna arhiivitekstidest kokku Urmas Kalla. Viisi aluseks on Johannes Raudsepa Räpina kihelkonnast kogutud lauluviis, mille ta saatis Karl August Hermannile 1888. a. (EKM ERA, EÜS IV 634 (1414)).
Laul "Venna otsija" kannab endas mitut tähendustasandit, nagu ka müüdid või muinasjutud. Esimene neist on lihtne argine narratiiv - vend läks tööle, uppus ära või viidi sõtta, omaksed läksid venda otsima ja said ta kätte.
See, mida tahetakse "päriselt" öelda, milliseid sümbolid ja arusaamad on jutustuse taga, võib ajastute lõikes muutuda. Me ei pruugi müütilist teksti sam...2022-01-2644 minRegilaulu Podcast23. Rein Järvelill ja Seto Miihi Summ- Olin öö läbi üleval. Paul-Eerik Rummo pajatusedTeksti aluseks on 1986. aastal IV Seto Leelopäeval Jaan ja Vaike Sarve salvestatud laul Igor Tõnuristi ja ansambli Leegajus esituses (EKM ERA, RKM, Mgn ER 49 (10)). Viisi aluseks on 1992. a. VI Seto Leelopäeval Värska leelokoori Kuldatsäuk lauldud laul, mille salvestasid Anatoli Garšnek ja Hillar Peets (EKM ERA, RKM, Mgn ER 78 (3)). Mõlemad salvestused ilmusid Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogumikus “Ülgeq ütte!” (1999).
Ma olin öö läbi üleval, väljas hakkas juba valgeks minema. Põletasin ära terve kubu peergusid ja teise kubu tõrvapirde. Tõrvapird hakkas pakuga tõrelema, ühed mustad olid nad aga mõlemad. Nägin siis päike...2022-01-2615 minRegilaulu Podcast24. Minni Oras ja Väike Hellero- Vadja kiigelaul. Paul-Eerik Rummo pajatusedLauluteksti aluseks on kaks vadja laulu, millest ühe kirjutas üles Karl August Engelbrekt Ahlqvist aastatel 1854–1855 Ingerimaal Kattila lähedalt Peen-Rudja külast (Pien Rudd’a/Pieni-Rutja) Anna Ivanovnalt (SKVR IV3 4654) ning teise kogus Axel August Borenius-Lähteenkorva 1877. aastal anonüümselt lauljalt Ingerimaal Kattila lähedalt Mati külast (Mati-čylä/Mattija) (SKVR IV3 4680). Lähteenkorva kirjutas koos sõnadega üles ka laulu viisi, millest lähtub siinne esitus.
Mati külast pärit laulja teadis Lähteenkorvale öelda, et seda laulu lauldi suvistepühal. Oma küla kauniduse kiitmine, vahel ka naaberküladega võrdlemine, on läbi aegade olnud üks tähtsatest lauluteemadest...2022-01-2622 minRegilaulu Podcast26. Celia Roose ja Karula Naase- Meeleline. Lauri Õunapuu pajatusedLaulusõnade aluseks on M. Lepa poolt Sangaste kihelkonnas 1889. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H III 10, 572/3 (4)). Viisi aluseks on Hargla kihelkonnast Liis Peltserilt 1935. a. salvestatud pulmalaul (EKM ERA, ERA, Fon 439 a), koguja Herbert Tampere.
Pulmalaulikud, olgu pruudi- või peigmehepoolsed, laulsid pulmades kindlaid tegevusi ja rituaale saatvaid ning kirjeldavaid laule. Rituaalsete laulude hulka kuulusid ka noorpaari kiitmised ja laitmised. Tihti arenes pruudi- ja peigmehepoolsete laulikute vahel dialoog, kus haarati teineteise värssidest kinni ning keerati nende mõte pahupidi - püüti vastulauljaid sõnaosavusega üle trumbata.
Üks säärane kiitmise ja laitmise aeg oli siis, kui pulmarahvas jõudis koos p...2022-01-2613 minRegilaulu Podcast27. Kadri Mägi ja Kadrina Kadrid- Ühtelaulmine. Lauri Õunapuu pajatusedTeksti aluseks on Arnold Friedrich Johann Knüpfferi poolt 19. sajandi alul Kadrina kihelkonnast kogutud laul (EKM ERA, EKÜ, F 232 a1, 159/60 (134)). Laulu viis on pärit samuti Kadrina kihelkonnast, selle kogusid Voldemar Rosenstrauch ja Karl Viljak 1913. aastal Leenu Ahlbergilt (EKM ERA, EÜS X 2529 (61)).
Koos laulmine tekitab tunde, nagu oleksime sugulased, vennad ja õed. See on seesama tunne, mida laulukoorid laulupeol tunnevad - ühtelaulmine ja ühesolemine. Võib ju mõelda ka laiemalt - kui mitmed erinevad seltskonnad laulavad samu laule, mida teame meiegi, siis tunneme ka nende teiste suhtes teatud hingesugulust. Ja veelgi laiemalt - võibolla on see sama tunne, mid...2022-01-2610 minRegilaulu Podcast28. Kairi Leivo ja Laudaukse Kääksutajad- Lähme hellad, käime kullad. Lauri Õunapuu pajatusedAluseks on Peetri kihelkonnast pärit laul, mille teksti ja viisi kogusid 1911. a. Peeter Penna ja Voldemar Rosenstrauch abielupaari Ann ja Toomas Volki käest (EKM ERA, EÜS VIII 488 (41) ja 594/5 (114)).
Teekäigul võib laulda mitmel põhjusel. Laulmine lühendab teekonda ja peletab väsimust, hääl on ka hoiatuseks metsloomadele, kes ei soovi kõndijate teele sattuda. Laulu kaja ühendab lauljat ümbritsevaga, aitab suhestuda teeäärse metsaga ning sellega, mis tema sees.
On öeldud ka, et pikka teed tuleb nautida - siis pole muid kohustusi kui üks, mille sa jätsid selja taha ja teine, mis on alles kaugel teeko...2022-01-2611 minRegilaulu Podcast29. Leanne Barbo ja Leigarid- Ei ole luba tuulel tulla. Lauri Õunapuu pajatusedLaulu seadis kokku Leanne Barbo, võttes aluseks kaks Kuusalu kihelkonnast kogutud laulu, millest ühe kirjutasid 1911. a. Mai Kravtsovilt üles Karl Viljak ja Gustav Vilberg (EKM ERA, EÜS VIII 2172/3 (460)) ja teise salvestasid Salme Hirrendilt Ruth Mirov, Loreida Raudsep ja Helgi Kihno 1960. a. (EKM ERA, KKI, RLH 60:16 (3)).
Rannarahvas teab, et torm tuleb niikuinii. Keegi ei tea, millal võib tuul paisuma või meri tormama hakata. Kui aga oma sugulased on merel, loodetakse, et torm tuleb siiski millalgi hiljem. Alles siis on luba tuulel tulla ja sajul sadada, kui kallid on kõik kodus tagasi.2022-01-2608 minRegilaulu Podcast30. Maria Michelson- Uni, tule huigates. Lauri Õunapuu pajatusedLaulu aluseks on Kihnu saarel salvestatud laulud, millest ühe laulis 1959. aastal Lemsi külas Anna Köster, kogujaks Ottilie Kõiva (EKM ERA, RKM, Mgn II 269 b). Teise laulu salvestasid Ottilie Kõiva ja Lilia Briedis samal aastal Rootsikülas Olga Lamendilt (EKM ERA, RKM, Mgn II 272 f).
Laste hällilauludes on uni tihti personifitseeritud müütiline tegelane, keda palutakse või kästakse tuppa tulla ja laps uinutada. Mõnikord võib unelaulude tekst olla ka segu paljudest erinevatest lauludest, mis ainult kaudselt on seotud magamise või puhkamisega. Unelaule pikalt lauldes võidi anda vaba voli improvisatsioonile. Laulu sisu ei olnud n...2022-01-2612 minRegilaulu Podcast22. Jako Reinaste ja Lüü-Türr- Arg kosilane. Paul-Eerik Rummo pajatusedLaulu teksti panid kokku Lauri Õunapuu ja Jako Reinaste Suure-Jaani kihelkonnast üleskirjutatud sarnastest regilauludest. Viisi aluseks on Suure-Jaanist pärit lauliku Liisa Kümmeli kaks sama laulu esitust, millest ühe salvestas Herbert Tampere 1961. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 518 a) ning teise Ingrid Rüütel 1963. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 879 a).
Laulutüüp "Arg kosilane" räägib arglikust noormehest, kes piilub eemal mängivaid neidusid. Noormees on piisavalt vana, et mõelda naisevõtmise peale. Kuidas aga noort naisterahvast võluda, teda kõnetada, seda noormees ei tea. Nii fantaseeribki poiss sellest, kuidas ta püüab tütarlapsi nagu jahiloomi - paelad...2022-01-2627 minRegilaulu Podcast21. Mari Kaisel ja Lummo Kati Leelokoor- Õhtulaul. Paul-Eerik Rummo pajatusedLaul on õpitud 1949. a. helisalvestuse järgi, kus seda laulis Anne Vabarna kooriga. Kogujad Richard Viidalepp ja KKI rahvaluule-ekspeditsioon (EKM ERA, KKI, RLH 49:4 (7)).
Laulame hilja õhtul, õhtuvilul veeretame viise. Ennäe seda õnneõhtut, vaat kui tuleb jälle hoolehommik! Õhtu kutsus meil kõik lapsed kokku, hommik on aga nagu võõrasema - ajab hoole peale. Õhtuaeg on ilus ja lahe. Naised, te noorekesed, linikpead linnukesed, olete kui ilusad õunad, seisate siin ühes kobaras koos kui sibulakimp.2022-01-2614 minRegilaulu Podcast20 Mari Lepik- Paras, paras neitsikene (Pulmalaul). Hasso Krulli pajatusedLaulusõnade aluseks on tekst, mille saatis Jakob Hurdale 1897. a. rahvaluulekoguja Mihkel Lemmerkänd (EKM ERA, H II 58, 363 (1)). Ta oli J. Hurdale saadetud tekstid maha kirjutanud varem ilmunud Kolga-Jaani regilaulude väljaandest "Vana Kannel II” ja esitas need Sõrvest E. W. käest üleskirjutatud laulude pähe. Teksti toimetas sõrve-pärasemaks Mari Lepik, kes kasutas peale M. Lemmerkännu Hurdale saadetud teksti ka värsse Kihelkonna kihelkonnast Tiiu Pihlerilt 1898. a. üleskirjutatud tekstist, kogujad August Niemi ja Nikolai Kann ning Pöide kihelkonnast 1892. a. üleskirjutatud tekstist, kogujad Johann Keerig ja Jakob Ilves (EKM ERA, H II 66, 375/7 (309) ja 35, 326/7 (188)). Lauluviis salvestati Marie Martinfeld...2021-03-1008 minRegilaulu Podcast19 Kärt Johanson- Metsaligled-metsalagled. Hasso Krulli pajatusedTeksti aluseks on kolm sarnaste motiividega laulu, millest esimese kirjutas 1890. a. Väike-Maarja kihelkonnas üles Johannes (Johann) Reise (EKM ERA, H II 11, 770/1 (58)), teise kogusid Karuse kihelkonnas 1845. a. Jaan ja Juhan Jaanson (EKM ERA, H II 33, 117/20 (80)). Kolmanda salvestas Herbert Tampere 1962. a. Kristjan Kiviloolt Kuusalu kihelkonnast (EKM ERA, RKM, Mgn II 734 a). Kristjan Kiviloo laulu salvestusest on võetud ka siinse laulu viis.
Ajal, kui suur osa Eestist kuulus Venemaa Keisririigi koosseisu, viidi siit sõjaväkke kümneid tuhandeid nekruteid. Teenistusaeg oli väga pikk (aastatel 1793-1831 isegi kuni 25 aastat). Et sõjategevus oli toona aktiivne, jõudis siiski neist soldatitest elusalt t...2021-03-0412 minRegilaulu Podcast18 Margus Põldsepp- Seni, kuni pea otsas. Hasso Krulli pajatusedTeksti aluseks on "Kure eidelt" Lüganuse kihelkonnast 1890. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 3, 650 (263)), koguja Hindrik (Heinrich) Prants. Viisi aluseks on Liisi Rikka laulu lindistus Lüganuse kihelkonnast 1962. a. (EKM ERA, RKM, Mgn II 744 c), koguja Herbert Tampere.
Mu vend hankis omale uhked riided ja hea hobuse ning läks siis Soome sõdima. Soomes päriti temalt: "Kaua sa, mees, oma hobust valvad?" "Valvan seni kuni pea otsas," vastanud vend. "Kui mul pea otsast lüüakse ja tapetakse, on ka hobune omapäi." Ühel päeval karja vaatama minnes leidis ema hobuse omapäi hulkumas ning sai kohe aru...2021-03-0413 minRegilaulu Podcast17 Lauri Õunapuu- Mardisandilaulud. Hasso Krulli pajatusedLaulu teksti pani kokku Lauri Õunapuu Karula ja Urvaste kihelkonnast üles kirjutatud mardilauludest. Murdekeelt toimetas Urmas Kalla.
Lauluviisi aluseks on Marie Nutilt Rõuge kihelkonnast 1957. a. Herbert Tampere ja Ottilie Kõiva poolt salvestatud mardilaul (EKM ERA, RKM, Mgn II 106 a) ning Karula kihelkonnast 1909. a. üles kirjutatud mardilaulu viis (EKM ERA, EÜS VI 203 (43)). Viimase kogujateks olid August Kiiss, Jaan Sossi ja Alfred Mõttus.
Mardisandilaulud on rituaalsed laulud, mida laulavad esivanemate hingi kehastavad ja talust tallu käivad nö. sandid. Mardilaule tuntakse kogu Eestis. Nende laulude alged on vast sama vanad kui põlluharimine ja karjapidamine ise. Ehkki kultuur ümberringi o...2021-03-0116 minRegilaulu Podcast16 Tuule Kann- Õhtu ilu. Hasso Krulli pajatusedAluseks on J. M. Riste poolt Haljala kihelkonnas 1894. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, E 11626/7) ja Kuusalu kihelkonnast 1905. a. Anna-Leena Mikiverilt üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS II 537/8 (40)), kogujad Peeter Penna ja Karl Luud.
Laul neidude laulmisest, mis on nii võimas, et kostab koguni mõisameeste kõrvu. Mõelda vaid, keegi laulab nende metsas! Mõisamehed plaanivad ilutegijaid tüdrukuid minna vägisi endale tooma, kasvõi võrkudega kinni püüdma. Aga ega neidu vägisi koju tuua ei saa, teda tuleb meelitada teisiti.2021-02-2509 minRegilaulu Podcast15 Andreas Kalkun- Öeldi sõda tulevat. Hasso Krulli pajatusedAluseks on Setumaalt pärit Anna Kõivu laul, mille salvestas 1922. a. vaharullile soome folklorist ja muusikateadlane Armas Otto Väisänen (SKSÄ A 514/21).
Mida lõoke laulab või linnuke vidistab? Ta laulab lähenevast sõjast. Kuhu me end peidame kui isegi kivid ei paku enam varju? Meid püütakse kinni ja viiakse võitlema. Vaenuaeg on karm ja sõjatee raske kõigile ühtmoodi.2021-02-2208 minRegilaulu Podcast14 Anne Türnpu- Mehetapja. Hasso Krulli pajatusedLaulutekst on kokku pandud Anne Türnpu poolt eri kihelkondade sarnastest lauludest, viis põhineb regiviisi motiividel.
"Mehetapja" on läänemeresoome laulutraditsioonis tuntud ballaadilik verine mõrvalugu naisest, kes tapab oma kaaslase. Me ei saa teada, kas tapetu oli abikaasa või lihtsalt ehaline. Samuti ei saa me iial enam teada, millisel põhjusel mees tapeti või kas selleks üldse oli selget põhjust. Ehk olid osapoolte ootused suhtele erinevad? Hommikul, kui noori tullakse äratama, avastatakse kuritöö. Mai, üritades kõigepealt kuritööd salata, otsustab siiski põgeneda. Pagedes palub ta metsapuid, et need teda varjaksid. Puud aga kardavad enda pärast ega lu...2021-02-1719 minRegilaulu Podcast13 Jaak Johanson- Olgem uhked, seiskem sirged. Hasso Krulli pajatusedLauluteksti aluseks on Gustav Johannes Treumanni 1874. ja 1876 a. Risti ja Harju-Madise kihelkonnast kirja pandud värsid (EKM ERA, EKmS 4° 4, 591 (7) ja H I 4, 171 (29)). Viisi on 1909. a. Karula kihelkonnast Väheru moonatare juures olevalt neljalt naiselt üles kirjutanud August Kiiss (EKM ERA, EÜS VI 196 (7)).
Laul räägib uhketest ja tugevatest meestest, kes on kui kõvad sirged puud - ei paindu tuules ega murdu tormis. Sääraseid mehi ei võta isegi katk.2021-02-1507 minRegilaulu Podcast12 Peeter Tooma- Suur härg. Hasso Krulli pajatusedLaulu aluseks on Matthias Johann Eiseni poolt eri kihelkondade lauludest kokku seatud ja hiljem Ülo Tedre toimetatud tekst. Viisi on laulnud Jüri Veissmann Kadrina kihelkonnast, selle panid kirja Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2535 (82))
Laul suurest härjast ja tema tapmisest on tõenäoliselt üks vanematest regilauludest. See on ühtviisi tuntud nii Soome ja Karjala kui Eesti aladel. Suure härja laulu on püütud tõlgendada nii rituaalse, kosmilise kui ka kalendrilauluna, tuues paralleeliks nii soomlaste kekri-pidustusi kui ka araabiamaade müütilisi härg-jumalusi. Laulus jutustatud müüt seostub ka Suure vankri tähtkujuga...2021-02-1110 minRegilaulu Podcast11 Liisi Koikson- Neiu lahkumine isakodunt. Hasso Krulli pajatusedLaulu aluseks on Kuusalu kihelkonnast pärit Miina Lamboti ja Anna Paalbergi laul, mille mille salvestamist Tallinnas Riigi Ringhäälingus 1938. a. Korraldasid Herbert Tampere ja August Pulst (EKM ERA, ERA, Pl. 86 B1).
Eesti pulmades olid pea iga tegevuse juures väga tähtsal kohal laulud, mida esitasid tavaliselt traditsioonilised pulmalaulikud ehk kaasitajad. Laul pruudi lahkumisel oma vanematekodust on üks osa eesti pulmatraditsioonis lauldavatest lauludest. Laulik pöördub pruudi poole ning kirjeldab tema tundeid ja räägib sellest, kuidas noorik jätab selja taha kõik oma senise elu ja lahkub oma uude koju.2021-02-0909 minRegilaulu Podcast10 Ando Kiviberg- Venna sõjalugu. Indrek Koffi pajatusedLaulu aluseks on Herbert Tampere toimetatud tekst, laulis Mari Kullamägi Kadrina kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1913. a. (EKM ERA, X 2534 (79), 2502 ja 2694/7 (267))
Kõige noorem vend läheb sõtta ning selleks valmistatakse teda pikalt ette, antakse kaasa toidumoon ja raha. Enne teele minekut tehakse saunagi, seal jagab õde õpetussõnu: "Ära ole esimene ega viimane - need tapetakse. Kes keskmine, jääb ellu." Kui vend saabub viimaks sõjast, ei tunne ükski kodune teda enam ära - võõras mees, sõjariistad, sõjarõivad seljas. Ainus, kes venna ära tunneb, on õde - oma mees, omad riistad...2020-07-2617 minRegilaulu Podcast9 Priit Pedajas- Kurbade kodu. Indrek Koffi pajatusedLauluteksti aluseks on 1908. a. Mari Metsalt Palamuse kihelkonnast kirja pandud värsid, koguja Hans Karu (Karro) (EKM ERA, EKS 48, 11 (3))
Kus on kõigi kurbade ja väetimate kodu? Kas sellist paika ongi? Seal, kus tuul on teinud toa ja udu on ehitanud uksed.2020-07-2612 minRegilaulu Podcast8 Celia Roose- Ristitud mets. Inderk Koffi pajatusedTeksti aluseks on Anu Tambergilt Haljala kihelkonnast 1891. a. üles kirjutatud värsid (EKM ERA, H II 38, 131 (6)), koguja Julius Aleksander Rehberg (Reepärg). Viisi aluseks on Haljala kihelkonnast 1913. a. Tohver Klemborkilt üles kirjutatud laul (EKM ERA, EÜS X 1444 (23) ja 1703 (278)), kogujad Julius Mark ja Karl Viljak.
Laas, kus noormees magatas tüdrukuid, hakkab kuivama. Linnudki lõpetavad okstel laulmise. Et taastada endine olukord, otsitakse lepitajat. Metsa ristijat. Tuuakse papid ja köstrid kelle tegevusest pole sugugi abi. Ei olnud abi ka sellest kui ohverdati lambaid ja veiseid. Kui ohverdati laps, jäi mets rahule.
Järellauljad on Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.2020-07-2618 minRegilaulu Podcast7 Meelika Hainsoo- Ehted kadunud. Indrek Koffi pajatusedAluseks on Peetri kihelkonnast pärit Liisa Renteli laul mille kirjutasid üles Karl Viljak ja Karl Voldemar Rosenstrauch 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 932 (1) ja 1007/9 (93)).
Neiu läheb jõe äärde pesema ning jätab oma ehted kaldale. Kuniks neiu peseb, tulevad aga linnud ning viivad ehted ära. Neid läheb nuttes koju ning kurdab oma saatust vanemaile. Ema ja isa lohutavad: "Ära nuta tütreke, küllap tuleb rikas kaupmees, saad uued."2020-07-2616 minRegilaulu Podcast6 Mari Kalkun- Jagujee. Pulmalaul. Indrek Koffi pajatusedLaulu aluseks on Hargla kihelkonnast pärit Liis Peltseri laulud, millest ühe salvestasid 1936. a. Herbert Tampere ning August Pulst (EKM ERA, Pl 24 B2) ja teise Herbert Tampere 1935. a. (EKM ERA, Fon 440 c).
See laul on Hargla kihelkonna traditsiooniline nn. makekahja jagamise laul. Makekahi on rituaalne pulmajook, mida pakutakse spetsiaalsest kannust kõigile pulmalistele. Joogi eest antakse vastu raha. Kaasitajad ehk pulmalaulikud laulavad: "Tule joo meie kannust, noormees, meil on siin kallis õlu. Tee oma rahakott lahti ja anna tasu ka, häbi oleks ju sul see andmata jätta!"2020-07-2614 minRegilaulu Podcast5 Lauri Õunapuu- Külma külmetab minuda. Indrek Koffi pajatusedLaulu aluseks on Ann Beileri sõnad ja viis Järva-Madise kihelkonnast, kirja pannud 1910. a. Peeter Penna ja Voldemar Rosenstrauch (EKM ERA, EÜS VII 1606 (124), EKM ERA, EÜS VII 1501/90 (364).
Laul on mehe eneseirooniline pöördumine külma poole: "Küsi, külm, kus on minu kuub ja kasukas ja miks ma niiviisi külmetan, ah? Kas sellepärast, et suvi on möödas? Ega ma kaua külmeta, lasen eidel-taadil tuua uued, vanad jäid ju kõrtsi võla katteks. Ja pealegi, mu uus maja saab kohe valmis, siis kütan sauna kuumaks ja sinu, külm, jätan ukse taha. Mina...2020-07-2617 minRegilaulu Podcast4 Timo Kalmu- Türgi sõja laul. Indrek Koffi pajatusedAluseks Kristjan Kiviloo laulu lindistus Kuusalu kihelkonnast 1962. a. (EKM ERA, RKM Mgn II 734 a). Salvestas Herbert Tampere.
Laul räägib mehest kes värvatakse Türgi sõtta. Mees räägib: "Asjata kasvatasite mind, vanemad. Oleks võinud mind parem sööta metsloomadele, nüüd pole must enam teile mingit kasu."
Mees viiaksegi sõtta ära. Mingi kavaluse läbi jääb ta ometigi ellu. Veelgi põnevam - ta rikub ka sõjariistad nii, et need ei saa enam kedagi tappa. Selle eest antakse talle autasu ning mees jõuab koju. Kodus on kõik aga muutunud.
Järellaulja on Jako Reinaste2020-07-2619 minRegilaulu Podcast3 Peeter Volkonski- Raamat Rantsuse sõjast. Indrek Koffi pajatusedLauluteksti dikteeris Jaan Parm, Kolga kiriku karjamees 1878. a. Kolga-Jaani kihelkonnast, kirja pani Jaan Bergmann (H, Kolga-Jaani 3, 38 (37)). Lauluviisi on kirja pannud Tõnis Leppik Viljandi kihelkonnast 1912. a. (EKM ERA, EÜS IX 124 (4))
Laul räägib Eesti meeste värbamisest tsaari-venemaa sõjaväkke Napoleon I vastu. Mõisas toimub meeste ülevaatus: "Saapad jalast, särgid seljast! Vaatame üle, olete kõlblikud või mitte. Käskkiri on tulnud, kui käed-jalad terved, tuleb minna. Mehi on sõtta vaja."
Järellauljad on Timo Kalmu ja Jako Reinaste2020-07-2611 minRegilaulu Podcast2 Kaido Kama- Kiigu liigu. Indrek Koffi pajatusedAluseks on laulusalvestus Eliisabet Teoselt 1932. a. Urvaste kihelkonnast, koguja Herbert Tampere (EKM ERA, Fon 355 b)
Laev, vii meid sinna saarele, kus linnud söövad kulda ja hõbedat, kus pulmapillimeesteks on koduloomad ning midagi pole nii harilik nagu esmapilgul paista võiks.2020-07-2612 minRegilaulu Podcast1 Liisi Koikson- Kulla kulumine. Indrek Koffi pajatusedAluseks on laul Emilie Klausilt Jõelähtme kihelkonnast, kirja panid Karl Viljak ja Gustav Vilbaste 1913. a. (EKM ERA, EÜS X 2152 (25) ja 2035 (268)). Laulu toimetasid Ülo Tedre ja Veljo Tormis. Avaldatud raamatus “Uus regilaulik” (Tallinn, SP Muusikaprojekt 2007).
Laul räägib neidudest kiigel. Neidude laulmist ja kiikumist on imetlema tulnud teised külatüdrukud kes aga ei julge kiigele tulla. Kiikudes võivad ju kuldehted rinnas üksteise vastu hõõrduda ning kuluma hakata. Kiikujad aga ütlevad, et ainus, mis siin kulub, on kiik ise. Kui aga mõelda, et neidude kaelaehted on otsekui neiu uhkuse sümbol, võib lauluteksti ka hoopis teisiti mõtes...2020-07-2613 min