Shows
HelüaitPoodi man Jüvä Sullõv: kimmäs kiil ja põhimõttõqPoodi man käve külän Sulev Iva, kiä om võro keeletiidläne ja pallo inemiisi om just timä käe all opnu Tarto Ülikoolin võro kiilt. Tä kõnõl meile uma latsõpõlvõst Navi külän ja Võro liinan, ku poiskõisi protestivaim vinne värgi ja nõvvokogodõ võimu vasta oll suur, a kujosi lõpus ümbre uma võro keele kaitsõrindes. Juttu oll ka võrokiilse Vikipeediä sünnüst, keeletehnoluugiast ja tollõst, määne kunstmudso kõgõ parõmbidõ võro kiilt mõikas.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Rah...
2026-01-2758 minHelüaitPoodi man Contra: luulõpilet Antslast LättiContra ehk Margus Konnula om luulõtuisi kirotanu täpselt 17. märdikuu pääväst 1989, midä alost tä mässulidsõl aol väikun Antsla liinan. Poodi man kõnõl tä uma tiikunnast ülevõromaalisõ ja -eestilisõ tuntuseni, tulõ juttu bussõst (millest Eliisabet seokõrd mahaq jäi), elost Antslan, Tarton ja Lätin. Tollõst, kuis Contra tõlk ja luuletas, kuis tä võro keelen luulõtama nakas ni midä om ütist lätläisil ja võrokõisil.
Helü pand kõlama VõruHUUB. Tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus. Vällä lastu 18. märdikuud 2025.
The post Poodi man Contra: luulõpilet An
2025-11-1854 minHelüaitPoodi man Tiia Morfin: kas mõistat hindäle süvvä kasvata?Morfini Tiia eläs Karulan ja pidä sääl Vanaimä Aida. Tuu tähendäs, et tä hoit uman aian alalõ vannu kasvosortõ, võtt siimnit ja tege aiatüüd nii, et uma süük olnu’ läbi terve aastagatsõõri võtta’, et vaiva nägemine om mõistlik ja saat esi’ kah arvo, mille tuu nii om. Jutus tulõ kõgõ vanõmb Eesti tomadisort, sitapatarei pääl indiaanlaisi mängmine, vannoimmi tarkusõ’ ja ka võro keele pruukminõ egäpääväelon.
The post Poodi man Tiia Morfin: kas mõistat hindäle süvvä kasvata? appeared first on Helüait.
2025-11-0554 minPoodi man Archives - HelüaitPoodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2100 minUudissit Archives - HelüaitPoodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2100 minHipp Saar Archives - HelüaitPoodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2100 minEliisabet Raju Archives - HelüaitPoodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2100 minAutorid Archives - HelüaitPoodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2100 minHelüaitPoodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2144 minHelüait - Kullõ õnnõ!Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2144 minAvalehel Archives - HelüaitPoodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõLaanõ Triinu om võro kiränik, kelle luukereluu omma saanu tuntus üle ilma ja ookeani. Kõnõlimi päämädselt kirändüsedust ja elost, kuis raamat kaugele jõud, kuis säält võro kiilt ja meelelaadi saa oppi ja pallo muud. Kõnõlimi ka Triinu tõisist tegemiisist, muu hulgan saami teedä, kuis sündü Uma Pido idee ja Helüait.
Helü pand kõlama VõruHUUB, tugõ Eesti Rahvakultuuri Keskus.
The post Poodi man Triinu Laan: kohalikkus lugõ appeared first on Helüait.
2025-10-2100 minHelüaitPoodi man Kerli Kirch Schneider: Võromaa naisiväest inspireeritKerli Kirch Schneider om Võromaal üles kasunu meediä- ja kommunikatsioonitiidläne, kiä om uurnu maanaisi elo, Taarka filmi, naismuusikide sotsiaalmeediät. Egäpäävätselt eläs ta USAn Floridan ja vii ka sinnä killukõisi tiidmisest nii Ida-Euruupa elost ku Võromaa elost. Tä om olnu ka filmi “Virago” režissöör, miä kõnõlas Kerli ja Hipõ ütidse vanaimä/vanavanaimä küläst Võromaal, kon kõik mehe kuuliva inne ku saiva 40. Kõnõlimi jäl iks latsõpõlvõst, tiidüstüüst, ameeriklaisi ja eestläisi erinevuisist ja muust elost.
The post Poodi man Kerli Kirch Schneid...
2025-09-3047 minHelüaitPoodi man Allasõ Tiia: midä tuu lugõ?Allasõ Tiia om olnu võro keele, eesti keele ja kirändüse oppaja ja pikkä aigu tegelnü võrokiilse hariduse uurmise ja kõrraldamisega. Kõnõlimi poodi man tollõst, kuis kirändüstunn om latsi kõgõ vihatumb tunn, a samal aol kand võro kirändüs hindän väega suurt ossa võrokõisilõ tähtsäst meelelaadist. Juttu oll ka Tiia hindä koolitiist ja maakas olõmisõst.
The post Poodi man Allasõ Tiia: midä tuu lugõ? appeared first on Helüait.
2025-09-3055 min2025-08-1803 min2025-08-1802 min2025-08-1802 min2025-08-1803 minMääratlemata Archives - HelüaitPaotami ust: tiidrü Helen Plado võro keele grammatiga tegemisest
https://xn--helait-5ya.ee/wp-content/uploads/2023/11/PladoHelen_heluait.wav
The post Paotami ust: tiidrü Helen Plado võro keele grammatiga tegemisest appeared first on Helüait.
2023-11-0500 minHelüait - Kullõ õnnõ!Pulga Jaani jutt VarstustVõro muusiga- ja kirämehe Pulga Jaani 75. sünnüpääväs (27.11.2022) avaldas Helüait mälestüisiluu „Varstu”, miä kõnõlõs timä kodoalõvikust. Uma Lehen ilmu jutt järejutuna 2021. aastal, Helüaida jaos lugi autor esi luu sisse 15. märtekuul 2022. aastal. Foto: Rahmani Jan.
The post Pulga Jaani jutt Varstust appeared first on Helüait.
2022-11-2619 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kauksi Ülle luulõtKauksi Ülle 60. hällüpäävä avvus saa Helüaidast kullõlda luulõkimpu, kon om 26 luulõtust elost, inemiisist, mineväst, tulõvast, olõvast, kõgõst, miä henge pututas ja süämen tukskõlõs. Värsi omma Kauksi Ülle perämädse kümne aasta luulõkogodõst „Palunõiaq“ (Seto Ateljee Galerii 2012), „ObiNizza“ (Ji st Jumalikud Ilmutused 2017), „Paralleeluniversum“ (Seto Ateljee Galerii 2019), „Seto ikebana“ (Seto Ateljee Galerii 2021) ja „Vaest lätt üle“ (Seto Ateljee Galerii 2022). Lugõ autor esi (2022). Foto: Harri A. Sundell
The post Kauksi Ülle luulõt appeared first on Helüait.
2022-09-2326 minHelüait - Kullõ õnnõ!Üülaul„Üülaul“ om 2018. aastal alostanu folkpunk perreandsambli Baaba ja Ka 2022. aastal vällä ant helüplaat (Seto Ateljee Galerii MTÜ), kon Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evar esitäse Kauksi Ülle tekste pääle tettü laulõ. Kaasõpildis om Riitsaarõ Evari maali „Üü“ kujundanu Harri A. Sundell.
Viie, sätüngi, karmoška, laul: Evar Riitsaar
Lauluteksti, laul: Kauksi Ülle
Lüükpilli: Olavi Aida
Salvõstaja: Clockwork Stuudio
The post Üülaul appeared first on Helüait.
2022-09-2350 minHelüait - Kullõ õnnõ!Ene Säinast: Kost mi tulõmi ja kohe mi läämiHelüaida 38. märgotus (22.09.2022). „Olõ iks latsilõ egä aasta võro keele nädälil seletänü, et meile om uma keelega antu sääne varandus, midä olõ-õi ilmah kinkalgi tõsõl.“ Nii kõnõlõs Vahtsõliina kihlkunna Orava kandi oppaja ja süküskuu võro keele iistkõnõlõja Säinasti Ene, kiä märgotas tuu üle, kost mi, võrokõsõ, tulõmi ja kohe mi läämi vai võinu minnä.
Ku om olnu aigu, ku uma kiilt om tulnu salada, sõs põra joht nii inämb ei olõ. „Abis olõs, ku kõik nuu inemise...
2022-09-2210 minHelüait - Kullõ õnnõ!Marje Mürk: Seenejutt, minkast saa mõtsajuttHelüaida 37. märgotus (25.08.2022). Paganamaalt peri ja sääl elläv Krabi külätiatri päälik ni Paganamaa seenehull, seeneretki tegijä ja igävene seenenkäüjä Mürgü Marje kõnõlõs seenel käümisest ja siini süümisest. Kõgõ inämb küsütü seeneküsümüse saava vastusõ, a perän jõud jutt iks mõtsa mano. „Ku katõl puul tiid om ütevana mõts, ütel puul kasus hulga siini, tõsõl puul mitte nii väega. Maha võetas iks seenemõts, tõnõ jäetäs pistü,“ jääs kurvalt kõlama autori tähelepandminõ.
Uman Lehe...
2022-08-2513 minHelüait - Kullõ õnnõ!Tia Navi „Säidse väikut eelevanti“Navi Tia om latsikiränik, kinkal om ilmunu katõssa latsiraamatut, osa naist ka Kõnnussaarõ Tiia nime all. Timä raamatuid om tõlgitu soomõ, korea ja rumeenia kiilde ni nüüd Helüaida jaos ka võro kiilde.
„Säidse väikut eelevanti“ (Kirisild 2016) om lõunõmainõ muinasjutt sõprusõst ja sõna väest. Põlva kihlkunnast peri Navi om raamadu ümbre pandnu uma kodokandi kiilde ni lugõ jutu esi ka sisse (2022). Lustilidsõ pildi om joonistanu Marja-Liisa Plats.
The post Tia Navi „Säidse väikut eelevanti“ appeared first on Helüait.
2022-08-1911 minHelüait - Kullõ õnnõ!Räpinä muinasjutuMaailman om häste teedä, et latsilõ om vaia muinasjuttõ, ja ku lats noid viil esi lukõ mõista-i, sõs tulõ suuril noid latsõlõ kõnõlda vai ette lukõ. Muinasjutu avitasõ arvo saia hääst ja halvast, ilmast ni inemiisist, andva huugu ettekujotamisõlõ, oppasõ umma kiilt laembalt tarvitama ja viil pall´o muud. Tuuperäst omgi Helüaidan no üllen 30 muinasjuttu Eesti Rahvaluulõarhiivist, üles kirotõt Räpinä kihlkunna inemiisi suust. Jutõst paistus vällä ka Räpinä kandi ummamuudu kiil, kon näütüses nõrga astmõ diftongi omma muutunu pikis vokaalõs (haina – haan´a, laulatama – laalatam...
2022-07-143h 58Helüait - Kullõ õnnõ!Mari Kalkun: Aigu om. Ja tuud om väega vaiaHelüaida 36. märgotus (14.07.2022). Muusik ni festivali Aigu Om! ellokutsja ja kõrraldaja Kalkuna Mari kõnõlõs aost, ao võtmisõst ja ao pruukmisõst. Tä märgotas tuu üle, kuis ummi elopäivi täütä säändside tegemiisiga, miä periselt tähtsä omma ja miä inemiisile ja luudusõlõ halva es tennü. Sinnä om paot (käkit) ka sõnomi „Aigu om!“ mõtõ. „Tuu tähendä ei, et mi molotami kõik aig ja midägi ei tii. Tuu tähendäs hoobis, et mi teemi tsipakõsõ veidemb, a targõmbalt,“ arvas Mari.
Uman Lehen 14.07.2022 ilmunu artikli „Aig...
2022-07-1409 minHelüait - Kullõ õnnõ!Karmen Maat: Vahtsõnõ kaeminõ ummi juuri pääleHelüaida 35. märgotus (30.06.2022). Võrost peri Maadi Karmen om neli aastat opnu Tarto ülikoolin eesti kirändüst. Praktika Võro instituudin ja kodokandist kavvõmbal elämine omma pandnu noorõ inemise mõtlõma tuu pääle, kost tä peri om ja ku pallo kodopaik timä ello mõotas. Kah´os om tulnu ka vallus arvosaaminõ, et võro kiilt kõnõlda tä ei mõista, kuiki väega tahtnu. Põhi- ja keskkooli aigu timä esi ja ka klassisõsara ja -vele es mõtlõ umakandi kultuuri opmisõ pääle, es mõista tuud küssügi, a vastamiilt timä arvatõn va...
2022-06-3008 minHelüait - Kullõ õnnõ!Joel Pulk: KeskiäkriisestHelüaida 34. märgotus (02.06.2022). Antslast peri, a Pärnon elläv koolioppaja Pulga Joel arotõlõs, kuis vannus tedä muutnu om. „Noorõlt tahtse vast olla ilmameistri ja selle oll sõs põlgust tervüsesportlaisi vasta. Nüüdses om nigu peräle jõudnu, et tuu (Kaitsõliit ja tervüsesport) omgi tuu, mis mullõ om jäänü. Tuu tulõ võtta,“ ütles tä.
Uman Lehen 02.06.2022 ilmunu artikli „Keskiäkriisest”.
Foto: eräkogo.
The post Joel Pulk: Keskiäkriisest appeared first on Helüait.
2022-06-0209 minHelüait - Kullõ õnnõ!Viiu Korneli luulõtusõPõlinõ võrokõnõ Korneli Viiu pand luulõhe kõik, miä ilman sünnüs ja henge pututas. Värses omma saanu nii tõsidsõ teemä, nigu Ukraina sõda, eelekrihind, mõtsaragominõ ja koroona, ku ka elo ja inemise ummi rõõmõ ja hätiga. Ku võimalik, omma luulõtusõ iks viguridõga ja läbi nal´a.
„Nigu hobõsõlõ kaaru, inemisel vaia naaru. Et elovangõrd keremb olõs vitä, tulõ naarust luku pitä.“ – nii nakas pääle provva Viiu luulõtus „Naarami!“, miä om peris loomuperäline nii autori ku ka timä loomingu kotsilõ.
Luulõtuisi om...
2022-05-2518 minHelüait - Kullõ õnnõ!Jaan Vahtra jutuJaan Vahtra (23. mai 1882 – 27. jaanuar 1947) om innekõkkõ tunnõt ku kunstnik, a timä tähtsüs võro kiränikuna om niisamatõ suur. Päämädselt kirot tä mälehtüisi ja perimüslikke juttõ, a ka rahvanalandit ja publitsistikat. Vahtra looming and häste edesi timäaigsõ elo ni inemiisi loomust ja sündmüisi ni om väärt ja põnnõv matõrjal olõvidõ ja tulõvidõ põlvi jaos. Vahtra 140. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles katõssa juttu timä loomingust – neli latsõpõlvõmälehtüst ja neli (muinas)juttu raamatist „Minu lapsepõlve kodud“ (1982), „M...
2022-05-231h 33Helüait - Kullõ õnnõ!Kristi Ilves: Mulgimaast, mulkest ja mulgi keelestLõunõeestikeelitside tiidüsjuttõ sarja edimäne mulgikeeline loeng om ülekaehus Mulgimaast, mulkõst ja mulgi keelest. Kõnõlõja Kristi Ilves om Tartu Ülikooli mulgi keele ja kultuuri lektri ni Mulgi Kultuuri Instituudi mulgi keele ja kultuuri spetsialist ja aolehe Ütsainus Mulgimaa toimõndaja. Tä alostas umma loengut Mulgimaa aoluu lühkü kirjeldusega muinasaost pääle, kõnõlõs Mulgimaa kihlkundõst, süükest ja mulgi keele pääjuunist. Eräle tähelepanu saa tuu, kost Mulgimaa inemiisi mulkes nimetämine peri om. Foto: Taavi Bergmann.
The post Kristi Ilves: Mulgimaast, mulkest ja mulgi keelest appeared first
2022-05-2031 minHelüait - Kullõ õnnõ!Jana Orion: Tark rändäjä jätt süäme kodoHelüaida 33. märgotus (05.05.2022). Võrost peri Orioni Jana, kiä vidä Tal’na Kadrioro raamadukogon võro keele kohvitarrõ ja sai seo aastaka Hindätiidmise avvuhinnä, märgotas tuu üle, kuis jäiä võrokõsõs ka sõs, ku Võromaal ei elä. Teküs Tal’na võrokõnõ jaga mõtõt, et inemisega jääs sünnüst surmani üten kotus, kost tä peri om. „Tuust algusõpunktist, kost inemine peri om, või timä minnä ütskõik määndsen suunan, algusõpunkt esi jääs õks muutmalda ütes ja samas.“ Nõvvõ ja mõttit, kuis iks võro kiilt ja miilt alalõ hoita ka sü...
2022-05-0507 minHelüait - Kullõ õnnõ!Külvi Marit: Sünnikombe vanemban perimüsenLõunõeestikeelitside tiidüsjutte sari jakkus tartokeelitse loenguga Lõunõ-Eesti sünnükombist vanõmban perimüsen. Kõnõlõs Tarto Ülikooli Villändi Kultuuriakadeemiä projektikõrraldaja Marit Külv. Aastil 2017-2021 uursõ Külvi Marit kuun Rebase Marjuga Harglõ kihlkunna saajakombit ja Lõunõ-Eesti sünnüperimüst 19. aastagasaa lõpust kooni täämbädse pääväni. Vanõmbas perimüses loetas taan loengun materjali, miä om peri 1880ndist aastist kooni 1930ndini, kukki kimmähe näütäs tuul aol kirja pant perimüs viilgi varatsõmba ao uskmiisi.
Seo loengu materjali omma põhjalikumbalt kirja pantu...
2022-04-1942 minHelüait - Kullõ õnnõ!Maarja Punak: Kuis võlss veidemb halva sünnütänü?Helüaida 32. märgotus (07.04.2022). Moostest peri politseikapten ja inneskine veebikonstaabli Punaku Maarja kõnõlõs tuust, määndse omma täämbädse ao võlssjutu ja kelmüse virtuaalmaailman ni kuis hinnäst internetin kaitsta ja hoita. „Om aig oppi võlssmist parõmbalõ är tundma, sis om vahtsist võlsõst arvosaaminõ edespite lihtsamb ja võimalus näide lõksi jäiä väikumb,” ütles tä ni jaga tarvilist teedüst.
Uman Lehen 07.04.2022 ilmunu artikli „Kuis võlss veidemb halva sünnütänü?“.
Foto: Reelika Riimand.
The post Maarja Punak: Kuis võlss veidemb halva sünnütänü?
2022-04-0709 minHelüait - Kullõ õnnõ!Jüvä Sullõv: Lõunõeesti keele’ ja rahva’Seokõrdnõ lõunõeestikeeline tiidüsjutt om võro keelen ja tuud kõnõlõs Tarto Ülikooli lõunõeesti keele ja kultuuri lektri Jüvä Sullõv (Sulev Iva). Tä kõnõlõs, kuis lõunõeesti rahvit kutsut om, kost näide keele peri omma, kuis keele aoluun arõnu omma ja määne om naidõ kiili kõnõlõjidõ hindätiidmine. Jüvä Sullõv kirjeldäs tiidüsliidsi uurmiisi ja rahvalugõmisõ tulõmuisi lõunõeesti kiili kottalõ ja tege ülekaehuse tuust, kuis naid kiili keeletiidüslidselt liigitet om ja ku erinevä naa parlatsõst eesti keelest omma...
2022-03-3037 minHelüait - Kullõ õnnõ!Maaja Glaser: Vabahus ei püsü esihindästHelüaida 31. märgotus (10.03.2022). Vahtsõliina gümnaasiumi oppaja ja kodotütride Orava rühmä juhõndaja Glaseri Maaja kõnõlõs tuust, midä and latsõlõ kodotütres vai nuurkotkas olõminõ ni mille om Kaitsõliitu vaia. „Parhillanõ sais maailmah om peris murrõlinõ. Sõda Ukrainah om pandnu mi nuuri kah mõtlõma tuust, et vabahus ei olõki nii kimmäs ja esihindäst mõista.“ Midä sõs noorõ arvasõ, tundva ja luutva, saa ka märgotusõst teedä.
Uman Lehen 10.03.2022 ilmunu artikli „Vabahus ei püsü esihindäst“. Foto: eräkogo.
The post Maaja Glaser: Vabahus...
2022-03-1009 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kertu Sillaste „Tsillokõsõn majan”Raamadu „Tsillokõsõn majan“ (Võro Instituut 2022) teksti, pildi ja kujondusõ om loonu Kertu Sillaste.
Jutt kõnõlõs eläjist, kiä eläse ütenkuun tsillokõsõn majan. Lugu om veidükese hirmsa, tsipakõsõ naljakas ja teräkese oppusõga. Raamadu pildi omma sündünü egäsugumadsõst träänist, midä koton iks lövvüs. Raamat härgütäs ka meisterdämä, asju vahtsõst pruukma ja juttu kõnõlõma.
Seo raamadu idee võitsõ 2021. aastaga Põlvõpikuraamadu konkursil II kotussõ. Võrokeelidse raamadu kink Võro Instituut kõigilõ Vanal-Võromaal sündüvile...
2022-03-0807 minHelüait - Kullõ õnnõ!Karl Pajusalu: Akadeemiline tartu kiilEdimäne lõunõeestikeeline tiidüsjutt om tartu keelen ja tuud kõnõlõs Tartu Ülikooli eesti keele aoluu ja murdidõ profesri akadeemik Karl Pajusalu.
Tartu kiil om edimäne eesti kiil, midä om Tartu ülikoolin opatu. Taad või pitä kõgõ vanõmbas akadeemilidses õdagumeresoomõ keeles. Pajusalu kõnõlõs tartu keele pikäst ja kimmäst aoluust ni parlatsõst saisust üten kõigi timä perrätulõjidõga. Tä kinnütäs, et tartu kiilt, nigu ka tõisi lõunõeesti kiili, või oppi, uuri ja pruuki ka täämbädsen Tartu Ülikoolin.
Tii...
2022-02-1019 minHelüait - Kullõ õnnõ!Anneli Kaarna: Hää latsõ laulukiilHelüaida 30. märgotus (10.02.2022). Võrokõsõst käsitüüline ja muusik Kaarna Anneli arotõlõs tuu üle, mille timä põlvkunna inemiisil om rassõ võro keelen kirota. „Koton, ummi latsiga ja poodi man võro keelen kõnõlaminõ tulõ nigu esihindäst, a muial om tuu vana sund, et piät „kultuurnõ“ olõma,“ ütles tä. Sõski ei olõ seo kavva kestnu kiildmine ja tänitämine mõotanu võro keelen mõtlõmist. „A mul om kõik aig olnu nii pallo jonni, et võro keelen alati mõtõlda ja võimalusõl kõnõlda – tuu hoitki mi keele alal...
2022-02-1006 minHelüait - Kullõ õnnõ!Enn Kasaku jutuNavilt peri tiidüsfilosoof ja astrofüüsik Kasagu Enn om kirotanu mitmit võrokiilsit juttõ, üles astnu Kaika suvõülikoolõn ja vällä märknü pallo vahtsit sõnno võro kiilde. Osa noist sõnnost ilmuva „Lühkesen võro-eesti loodusõtsäpendämise sõnastigun“, miä om tunnõt ku edimäne võrokiilne eräalasõnastu. Aastil 1995–1997 oll Kasagu Enn Võro Instituudi direktri ja 2018. aastagast om tä Tarto Ülikooli usotiidüskunna külälisdotsent.
Helüaidan om kullõmisõs timä säidse võrokiilset juttu: „Kadonuq lohe“, „Kadonuq kunnaq“, „Mu kadonuq elo“, „Mu kadonuq tii“, „Minek´“, „Trooja hopõn´“, „Part...
2022-01-3151 minHelüait - Kullõ õnnõ!Ivari Padar: 2022 maailman ja VõromaalHelüaida 29. märgotus (13.01.2022). „Om aig olla aupaklik luudusõ suhtõn,“ ütles võrokõsõst poliitik Padari Ivari uman märgotusõn, kon tä arotõlõs tuu üle, määntses käänd elo vahtsõl 2022. aastal. Pääväkõrran teemadõ hulgan omma keskkund, kliima, haigusõ, maailma riike vaihõkõrra, elektrihind ja elo Vanal Võromaal. Sõski jääs kõlama luutusõga üteld mõtõ: „Probleemi omma Jumala puult luudu tollõ jaos, et noid tulõ lahenda.“ Uman Lehen 13.01.2022 ilmunu artikli „2022 maailman ja Võromaal“. Foto: Jan Rahman
The post Ivari Padar: 2022 maailman ja Võromaal appeared first on Helüait.
2022-01-1309 minHelüait - Kullõ õnnõ!Juhan Jaigi juttõ ja luulõtuisiJuhan Jaik (1899–1948) om võro kiränik, kinka mõjo nii eesti- ku ka võrokiilsele kirändüsele om väega suur. Kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi, om Jaik sõski innekõkkõ võro proosa klassik, jutussidõ luuja, rahvaperimüse edesiandja. Timä 13. jaanuaril 2022 olnu 123. sünnüaastapäävä puhul saa Helüaidan kullõlda kattõ luulõtust ja säidset juttu, miä omma peri kogomigust „Valgõ kivi“ (Võro Selts VKKF 1999), 2007. aasta Võro-Seto Tähtraamatust (Võro Selts VKKF 2006), 2018. aasta võrokiilsest Tähekesest ni raamatust „Tondid, hundid, hobud“ (Canopus 2004). Võro kiilde pandsõ jutu ümbre Evar Saar, Kauksi Ülle, Madis Kõiv, Mariko...
2022-01-112h 12Helüait - Kullõ õnnõ!Rainer Kuuba: Rahvalugõmisõl saa kirja panda uma keele mõistmisõHelüaida 28. märgotus (29.12.2021). Võro Instituudi direktri Kuuba Rainer kuts inemiisi üles 28. joulukuul 2021 pääle nakanu ja 15. vahtsõaastakuul 2022 läbi saaval rahvaloendusel umma võro keele mõistmist kirja pandma. Seokõrd rahvaloendaja egäleütele kodo ei lää ja inämbüs andmit võtt riik registriist. Sääl aga olõ-i teedüst inemiisi paikkundligõ kiili mõistmisõ kottalõ. Nii om ainukõnõ võimalus tuu kirja panda Internetilehe rahvaloendus.ee pääl. Uman Lehen 16.12.2021 sama asja kottalõ ilmunu artikli „Rahvalugõmisõl saa kirja panda uma keele mõistmisõ“. Foto: Jan Rahman
The post Rainer Kuuba: Rahvalugõmisõl saa...
2021-12-2906 minHelüait - Kullõ õnnõ!Jan Rahman: Võrokõisi varandusHelüaida 27. märgotus (16.12.2021). „Täämbädse päävä võro kultuuri kõgõ suurõmb varandus om süämega tegijide hulk,“ kõnõlõs Uma Lehe päätoimõndaja Rahmani Jan. Kultuur kasus aastasatu ja tuud antas edesi põlvõst põlvõ. Meil, Võromaal, om loomulik, et kultuuri ülestähendämise ja manoluumisõga tegeles hulga rahvast. Tuu and kimmüst, et võrokõisi umaperä jääs taan kõrrast inämb ütetaolidsõs minevän ilman õks alalõ. Uman Lehen ilmunu artikli „Võrokõisi varandus“ Foto: Tiina Männe.
The post Jan Rahman: Võrokõisi varandus appeared first on
2021-12-1507 minHelüait - Kullõ õnnõ!Aastatsõõr. Keelepesä oppajidõ luulõtuisi latsilõVõrokeelitside luulõtuisi kogomik „Aastatsõõr“ om Vana-Võromaa keelepesäoppajidõ ütine looming aastist 2017–2018. Luulõtusõ omma köüdedü latsiaidu opiprogrammõga ja jagonõsõ teemadõ perrä. Teema omma: kodo, latsiaid, muusiga, luudus, tähtpäävä, aastaao ja 12 kuud. Tast löüd lihtsit ja rõõmsit luulõtuisi kullõmisõs egäl aol. Luulõtuisi teksti üten piltega omma välän Võro Instituudi kodolehe pääl.
Luulõtuisi autori omma: Jaana Promvalds, Annika Alter, Helgi Vattis, Marika Taaber, Hele Zilmer, Maie Allas, Helen Saarnits, Mare Reinhold, Tiiu Proškina, Inge Vene, Heli Viks, Ülle Tillemann, Maivi Potter, Piia Peedel, Heli...
2021-12-1326 minHelüait - Kullõ õnnõ!Senni-tädi naarukuulKadri Ugur, Senni-tädi juttõ kirjapandja ja Helüaita lugõja (2021), kõnõlõs noist nii: „Senni oll mu vanatädi, mu imäle oll tä tädi. Üts lõpmada kangõ mutt oll sjoo Senni-tädi, elli tävveverelist ello ja opas tuud nuurilõ kah. Senni kõrval oll kõgõ sääne tunnõ, et olt nigu puss mõskmada villu sehen: olõ-õi istmist ei astmist, julgust ei jakku ja kuraasi jääs kah puudus. Kooliharidust täl suurõmbat es olõ, a hää oppaja oll tä külh. Täämbädsel aol ma kutsu taad värki Senni-tädi naarukoolis. Edimä...
2021-12-0428 minHelüait - Kullõ õnnõ!Marju Kõivupuu: Maailma mõistmisõst ja mõõtmisõstHelüaida 26. märgotus (2.12.2021). Võrokõsõst tiidläne Kõivupuu Marju kõnõlõs tuust, et maailmast arvosaaminõ ja maailma mõõtminõ om üts ütlemäldä keerolinõ kunst. Tä märgotas tiidläse elost parlatsõl tõõtagotsõl vai sotsiaalmeediä tõõ aol. „Tiidläisi hädä om tuu, et näil olõ-i lihtsit ja selgit vastussit, mis püsüse aon kimmä nigu sannasuurunõ raudkivi nurmõ pääl,“ ütles Kõivupuu Marju. Uman Lehen ilmunu artikli „Maailma mõistmisõst ja mõõtmisõst.“ Foto om peri eräkogost.
The post Marju Kõivupuu: Maailma mõistmisõst ja mõõtmisõst appeared firs
2021-12-0108 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kodoväreti’“Kodoväreti'” om Johannes Siska luulõkogo (Võro Instituut 2008), mink 19 luulõtusõst 17 omma võro keelen. Johannes Siska (1913-1973) oll luulõtaja ja meremiis, kiä oll peri Rõugõ valla Hinu küläst. Lugõ Agur Seim (2021). Kaas: Diana Allas.
Siska pidi esä ja vanaesä peräst nika ku 8. eloaastani elämä Siberin, edesi tulti Võromaalõ tagasi. Eesti vabariigi aigu vei elo tä Talnahe, kon opsõ ja tüüt samal aol. Tä opsõ laivamehaanikus ja viil ka massinaehitäjäs ja oll tüül eri laivu pääl vanõmbmehaanikun, võtt ossa eri ekspeditsioonõst.
Hella...
2021-11-2222 minHelüait - Kullõ õnnõ!Evar Saar: Mugavusõ hindHelüaida 25. märgotus (18.11.2021). Saarõ Evar, mõnikõrd põllumiis, istus aig-aolt pikembät aigo traktori pääl, kon sündünü märgotusõn arotas tä planeedi pästmisest ja kliimasõbraligust elost. Tä tuu ka üte pikembä näüte kahtlasõ väärtüsega rohepüürde kottalõ.
Uman Lehen ilmunu artikli „Mugavusõ hind“ Foto: Mariko Faster.
The post Evar Saar: Mugavusõ hind appeared first on Helüait.
2021-11-1808 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kaido Kama: Esihindäst mõista asiHelüaida 24. märgotus (04.11.2021) om pühendedü võrokeelidse aolehe Uma Leht 500. numbrõlõ. Võrokõnõ Kama Kaido löüd, et võro kiil om ütest külest populaarnõ, a tõsõlt puult pruugitas taad egäpääväelo kõnõluisin, kõgõ selgembähe nuuri siän, veidemb ku 21 aastakka tagasi. Kama arotas, miä võro keele sugutsiid väikuid kiili pästä või ja ots näütit muialt ilmast. Tä löüd ka, et asi om mõntpite kinni inemiisi suhtumisõn. Võrokõsõ võissi näütüses inämb küssü, kas mi kandist Riigikokko valit inemine õks m...
2021-11-0310 minHelüait - Kullõ õnnõ!Nele Reimann: Mäe pääl vai mõtsa veeren om võrokõsõ kodo. Märgotuisi ütsindä bussiga sõitõnHelüaida 23. märgotus (21.10.2021). Kokko loet numbrõ näütäse, kuis liinu pite eläs hulga inämb inemiisi ku maal. A kas kiäki om kokko arvanu, ku hulga om noid, kiä olõs tahtnu siiäkanti jäiä, a elokõrraldus ei jätä näile säänest võimalust? „A ku ilm om tõtõstõ pöörän, om tuud, mis tulõman, siski parõmb vasta võtta uma mäe pääl mõtsa veeren ku laja ilma võõridõ teie pääl,“ arvas Reimanni Nele. Uman Lehen ilmunu artikli “Ütsindä bussi pääl“. Foto: eräkogo.
The post Nele Reimann...
2021-10-2011 minHelüait - Kullõ õnnõ!Joel Pulk: Kuis jutukõsõst legend saaHelüaida 22. märgotus (07.10.2021). Antslast peri märgotaja Pulga Joel arotas, kuis legendi tegünese, mändse inemise legende tegeläisis passisõ ja kuis legend aoproovilõ vasta pidä. Legendi kestmise iist hoolitsõs rahvas, ku jutu seen tuu õigõ terä olõman om. Uman Lehen ilmunu artikli “Kuis jutukõsõst legend saa.” Foto: eräkogo.
The post Joel Pulk: Kuis jutukõsõst legend saa appeared first on Helüait.
2021-10-0610 minHelüait - Kullõ õnnõ!Jüvä Sullõv: Võro keelele inämb eloõigust!Helüaida 21. märgotus (30.09.2021). Keeletiidläne ja võro keele oppaja Jüvä Sullõv märgotas, midä om vaja võro keele latsilõ elävähe edesiandmisõs. Tä härgütäs inemiisi inne umavalitsuisi valimiisi valla- ja liinavõimu mano tahtjidõ käest küsümä, midä nimä ja näide eräkunna võro keele hääs tegevä.
Foto eräkogost.
The post Jüvä Sullõv: Võro keelele inämb eloõigust! appeared first on Helüait.
2021-09-2908 minHelüait - Kullõ õnnõ!Taago Tubin: Kootsitu eloHelüaida 20. märgotus (23.09.2021). Lavastaja Taago Tubin märgotas sändse nättüse üle nigu elo(stiili)nõvvoandminõ. Nõvvoandja käkvä hinnäst esi nimetüisi taadõ, näütüses mõttõga elo koots, esihindä edendämise koots vai kogoni tiidlikkusõ meistre… A õhku jääs küsümüs: kas seo iks om paradiis, midä meile pakutas ja müvväs?
Uman lehen ilmunu artikli „Kootsitu elo“. Foto: Heigo Teder.
The post Taago Tubin: Kootsitu elo appeared first on Helüait.
2021-09-2307 minHelüait - Kullõ õnnõ!Mati Kalkuni jutussitMati Kalkuni (1941-2014) 80. sünnüaastapääväs pand Helüait vällä kolm juttu timä Umalõ Lehele saadõtust võrokeelitsest jutuvarast. Kalkuna Mati oll ütekõrraga opnu (ao)kiränik ku lihtsä külämiis, ni ka kõrraldaja ja filosoof, kink jutõst tull vällä hariligu inemise sükäv siseilm. Hää nali käve õks kõgõ asja mano. Tuu man jäi miis esi aga tõsitsõs ja välläpeetüs. Lugõ timä tütär Mari Kalkun (2021).
Perrearhiivist peri 1998. aastaga foto pääl hoit Viitina kuuridsa võistlusõ alostaja ja kavvaaignõ vidäjä Kalkuna Mati k...
2021-09-1712 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kalju ja Lembit Ahvena luulõtKalju Ahvena (1921-1946) 100. sünnüaastapääväs pand Helüait üles mõnõ timä ja tä vele Lembitu luulõtusõ kogost „Kolm Ahvenat“ (2002). Foto Kalju Ahvenast om peri luulõkogost „Kas mäletad?“ (1956). Luulõtuisi lugõ Urmas Kalla (2021), kink kirotõt om ka jutukõnõ vellist Ahvenist.
Lembit Ahven (1916-2006) sündü Võõpson, tä vele Heino (1919-1988) ja Kalju (1921-1946) – Räpinäl. Koolitiid alosti nä Räpinäl, ildampa vei elo näid sünnükotussõst kavvõdahe. Kalju võeti Säksa sõaväkke ja kuuli Säksamaal sõavangõ laagrin. Lembit tüüt pikält Harjomaa ja Talina telefonivõrgun...
2021-09-1014 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kristi Küppar: Hüväste, latsõigä!?Helüaida 19. märgotus (09.09.2021). Elo häädümise üle märkjä Kübärä Kristi märgotas aotlidsõst elost. Tä kõnõlõs noist viimätsil aigõl ärlännü luujist, kiä timä ello kõvva mõotanu omma. Ekäütte noist olõmi mi just nigu igäväste uma elo osas pidänü. A sõs äkki näid inämb ei olõ… Kas taa om märk hindä vanassaamisõst? Uman lehen ilmunu artikli „Hüväste, latsõigä!?“ Foto: Kristi Küppar.
The post Kristi Küppar: Hüväste, latsõigä!? appeared first on Helüait.
2021-09-0810 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kalõvipoig. Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ perrä jutustanu Eno RaudFr. R. Kreutzwaldi eeposõ “Kalevipoeg” om (kooli)latsi tarvis ümbre kõnõlnu Eno Raud. Edimäst kõrda ilmu taa ümbrejutustus 1970. aastagal. Nüüd om taast olõman võrokeeline kullõmisraamat. Ümbre pand Urmas Kalla (2021). Lugõ Helena Kesonen (2021). Kaasõpilt: Kristjan Raud (Tammerraamatu 2013. aastaga välläandõ kaasõpildi abiga).
The post Kalõvipoig. Fr. R. Kreutzwaldi eeposõ perrä jutustanu Eno Raud appeared first on Helüait.
2021-08-312h 26Helüait - Kullõ õnnõ!Olavi Ruitlase võrokeelist luulõtOlavi Ruitlase võrokeelitsit luulõtuisi kogodõst “Inemise sisu” (Eesti Kostabi Selts 1998), “kaera jaan ja mister proper” (Võro Selts VKKF 1999), “Viie pääle” (Väiku välläandja 2005) ja “Eesti edulood” (Kuri Karjas 2013). Lugõ Olavi Ruitlane (2021). Foto: Jaak Urmet.
The post Olavi Ruitlase võrokeelist luulõt appeared first on Helüait.
2021-08-3026 minHelüait - Kullõ õnnõ!Agu Vissel: Toruplatsi Platoni akadeemiäHelüaida 18. märgotus (26.08.2021). Võrokõsõst tarkusõarmastaja Visseli Agu usk, et kõnõlõmisõst ja kullõmisõst om saaman väikeisi kultuurõ kuld, hõpõ ja nahvta. Noid kunstõ tulõ kunstmõistusõ ja kirä kõrval kõvastõ hoita. Selle et õnnõ virga vaimuga väiku kultuuri, kiä opva är kõnõlõmisõ ja tähelepandmisõ väe, jääse ello.
Uman lehen ilmunu artikli „Toruplatsi Platoni akadeemiä“. Foto om peri Internetist.
The post Agu Vissel: Toruplatsi Platoni akadeemiä appeared first on Helüait.
2021-08-2511 minHelüait - Kullõ õnnõ!Contra latsiluulõtuisiContra latsiluulõtuisi. Luulõtusõ omma ilmunu aokirä Täheke võrokeelitsin numbriin aastil 2005-2021. Kullõ ja loe sõbralõ vai jõuluvanalõ – nalla saa kimmähe! Helüaita lugi Contra esi.
Foto: Kalev Zimmermann.
The post Contra latsiluulõtuisi appeared first on Helüait.
2021-08-1710 minHelüait - Kullõ õnnõ!Olkõ vakka!“Olkõ vakka!” (Mina Ise 2019) om Contra luulõkogo, kost või löüdä inämbüse timä võrokeelitsest luulõ- ja laululoomingust. Päält Contra hindä luulõtuisi om sääl timä tõlgit tekste eesti ja läti klassikilt, niisamatõ üts tõlgõ pikardia keele Vimeu murdõst. Lugõ Contra (2021). Kaasõpilt: Kristina Viin.
The post Olkõ vakka! appeared first on Helüait.
2021-08-171h 14Helüait - Kullõ õnnõ!Tont ja Facebook“Tont ja Facebook” (Varrak 2019) om Andrus Kivirähä jutukogo, miä jakkas varatsõmpi jutukogodõ (“Kaka ja kevvväi” ja “Karnõval ja kardohkasalat”) mõttõliidsi kukõrkuutõ – luu kõnõlõsõ näütüses kärbläsepiirakust, tatipuust, musimakjast hüürläsest, saapidõga supist ja tõisist andsakist tegeläisist.
Toimõnd Mariko Faster.
Lugõ Ago Soots (2021).
Kaasõpilt: Heiki Ernits.
Luu’ panni’ võro kiilde: Maie Allas, Maarika Alvela, Mariko Faster, Helle Ehasalu, Evely Haug, Lea Hallap, Heili Helmoja, Urve Ilves, Pille Kaarsalu, Jana Kammer, Linda Kapp, Tiina Lang, Heli Leet, Ülle Lepind, Svetlana Orlova, Ene Oro, Piia Peedel...
2021-08-162h 20Helüait - Kullõ õnnõ!Veere päält lauldõnLeila Holtsi luulõt kogost “Veere päält lauldõn” (Võro Instituut 2016). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Timä õkva elost peri luulõpildi sünnüse õks kodotsõn võro keelen – kuis om olla vällämaal (kirä)naanõ, kontoritüüline ja kuis mõotasõ inemist seoilma-aigsõ hädä. A vägevämbäs kõgõst korgusõ armastus ja luudus. Lugõva Hipp Saar (2021) ja Eliisabet Raju (2021). Kaasõpilt: Eduard Parhomenko.
The post Veere päält lauldõn appeared first on He
2021-08-1327 minHelüait - Kullõ õnnõ!Põimaja kuu allLeila Holtsi luulõt kogost “Põimaja kuu all” (2005). Holts om Põlva kihlkunnast Kähri küläst peri võro luulõtaja ja tõlkja, kiä eläs jo pikembät aigu Inglüsmaal Newcastle’in. Lugõva Hipp Saar (2021) ja Eliisabet Raju (2021). Helüait and vällä ka sama raamadu mano käüvä CD, kon Leila Holtsi luuduid rahvalaululiidsi tekste kandva ette autor, Jana Kuningas, Elo Kuuste, Helen Kõmmus, Ülle Kärner ja Kadi Põdersalu. Kaasõpilt: Andrus Raag.
The post Põimaja kuu all appeared first on Helüait.
2021-08-1335 minHelüait - Kullõ õnnõ!Leanne Barbo: Tervet ello ei jõvva ekraani takan elläHelüaida 17. märgotus (12.08.2021). Rahvamuusik, oppaja ja Talna tandsoklubi pernaanõ Barbo Leanne märgotas muusigu elost pallo muutuisi üten toonu koroona-aol. Tä näge sääl pallo häid külgi, a jõud lõpus õks vällä tuuni, et peris kõkkõ ello ekraani takan är ellä ei jõvva. Foto: Liina Lelov. Uman lehen ilmunu artikli „Tervet ello ei jõvva ekraani takan ellä“.
The post Leanne Barbo: Tervet ello ei jõvva ekraani takan ellä appeared first on Helüait.
2021-08-1107 minHelüait - Kullõ õnnõ!Voldemar Raidaru võrokeelist loomingutVoldemar Raidaru (1913-2006) om Võrolt peri kirämiis, kiä om kirotanu proosat nii suurilõ ku latsilõ ja ka luulõt. Timä 15. surma-aastapääväl 10. põimukuul 2021 ilmutas Helüait valituid pallo Raidaru võrokeelitsest loomingust. Tävveniste om Helüaita loet kogomik “Mo süämen ja meelen” (1996) kodoliina Võro latsõpõlvõaigsidõ mälehtüisiga. Viil saa kullõlda väikut valikut Raidaru võrokeelidse luulõga kogomigõst “Soneti” (2004) ja “Tähevankrin” (2001). Lugõ Silvi Jansons (2021). Fotokollaaž: Helle Laanpere, Võromaa Keskraamatukogo.
The post Voldemar Raidaru võrokeelist loomingut appeared first on Helüait.
2021-08-102h 11Helüait - Kullõ õnnõ!Erkki Koort: Kas Võro liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?Helüaida 16. märgotus (29.07.2021). Julgõolõgiasjatundja ni kirämehe Koorti Erkki põnnõv märgotus köüt kokko arotusõ korruptsioonist ja vällämõtõld, a aoluulist tausta rehkendävä luu Võro liina luumisõst. Foto: Jan Rahman. Uman lehen ilmunu artikli “Kas liin sai siiäkotsilõ meelehää iist?”
The post Erkki Koort: Kas Võro liin sai siiäkotsilõ meelehää iist? appeared first on Helüait.
2021-07-2909 minHelüait - Kullõ õnnõ!Toivo Tootsen: Hinge paikHelüaida 15. märgotus (15.07.2021). Kirä- ja huumorimiis Tootseni Toivo märgotas umast henge paigast. Süämest tulnuidõ sõnnuga kitt Tootseni Toivo umma kodokotust Rõugõt. Tä löüd, et egäl inemisel om olõman uma periskodo, henge kotus, kon inemine hinnäst häste tund. Ku elo meid vaihtõpääl ka muialõ kuts, sõs tuu kotus om nii võimas, et jääs kodos ka kavvõl ollõn.
Uman lehen ilmunu artikli „Henge paik“. Foto: Jan Rahman.
The post Toivo Tootsen: Hinge paik appeared first on Helüait.
2021-07-1506 minHelüait - Kullõ õnnõ!Triinu ja Taavi jutu’Ellen Niidu Triinu ja Taavi jutu’ omma saatnu mitund põlvkunda väikeisi lugõjit. Nüüd rõõmustasõ naa väikeisi võrokõisi ka võro keelen: “Triinu ja Taavi omma’ katsiku’. Mõnikõrd tegevä’ nää’ ütesugust koirust, mõnikõrd katõsugust. Nii kuis tujo om…”. Lugõ Iiri Saar (2021). Võro kiilde pandsõ Valdis Laan Tammerraamatu 2017. aastaga välläandõ perrä. Kaasõpilt: Edgar Valter.
The post Triinu ja Taavi jutu’ appeared first on Helüait.
2021-07-1348 minHelüait - Kullõ õnnõ!Triinu Guerrin: Aiaga piät iks aigu olõmaHelüaida 14. märgotus (01.07.2021). Permaaia pidäjä Guerrin’ Triinu märgotas aiapidämisest. Tä arotas, mändse omma sagõhõmpa ettetulõva mõttõmustri, miä inemiisi aiapidämise plaanõ sekässe. Tä jaga ka paari lihtsät tõtõ, minkaga värski aiapidäjä piässi arvõstama. Uman lehen ilmunu artikli „Aiaga piät iks aigu olõma“. Foto: Andres Teiss.
The post Triinu Guerrin: Aiaga piät iks aigu olõma appeared first on Helüait.
2021-06-3005 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kalle Eller: Põlitsidõ rahvidõ väärt tiidmiseHelüaida 13. märgotus (17.06.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle märgotas põlitsist rahvist. Om perämäne aig kokko korjada niipallo umma põlist tiidmist ku võimalik. Eller kõnõlõs mitu uskmalda luku, miä õnnõ tuu tarkusõ peräst juhtuda saiva. Märgotus om pühendedü Tartun 2021. aastaga piimäkuun toimuvale Soomõ-Ugri rahvidõ maailmakongressile ja taa perrä om kirotõdu Uma Lehe artikli „Põlitsidõ rahvidõ väärt tiidmise“. Foto: Ülle Harju.
The post Kalle Eller: Põlitsidõ rahvidõ väärt tiidmise appeared first on Helüait.
2021-06-1718 minHelüait - Kullõ õnnõ!Tsillokõsõ soe jutuJuhani Püttsepä raamat „Tsillokõsõ soe jutu“ (Võro Instituut 2020) kõnõlõs väikulõ lugõjalõ soest, kedä hariligult peetäs iks kuras eläjäs. Soekutsiga käü-üi latsiaian, poti pääl, nä ei vaihta rõivit, a mängvä ja tandsva külh, nigu latsõ iks. Raamadu tõlksõ võro kiilde Miina Aleksandra Piho ja pildi tekk Kadi Mõttus. Lugõ Eleanora Rõõmusoks (2021).
The post Tsillokõsõ soe jutu appeared first on Helüait.
2021-06-1506 minHelüait - Kullõ õnnõ!Haukamaa laulu´Ain Kaalepi 95. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä võrokeelidse luulõtusõ kogost „Haukamaa laulu´“ (Võro Selts VKKF 1999). Inämbüst luulõtuisist lugõ Pulga Jaan (2021). Mõnõ salvõstusõ omma peri helükassetilt „Rohilinõ ruunakõnõ“ (Võro Instituut 1996) ja sarja „Kirjanike hääled“ CDlt „Maiseid maastikke“ (Eesti Kirjanduse Selts 2013), kon naid lugõ Ain Kaalep esi. Kaasõpilt: Pikne Kama.
The post Haukamaa laulu´ appeared first on Helüait.
2021-06-0440 minHelüait - Kullõ õnnõ!Silja Otsar: Laul om tervüses!Helüaida 12. märgotus (03.06.2021). Muusigaoppaja ja koorijuht Otsari Silja märgotas koorilaulust ja laulmisõst laembalt ja härgütäs kõiki inämb laulma umahindä ni ka tõisi tervüses ja meelehääs. Uman lehen ilmunu artikli „Laul om tervüses!“ Foto: Jan Rahman.
The post Silja Otsar: Laul om tervüses! appeared first on Helüait.
2021-06-0309 min2021-05-2406 minHelüait - Kullõ õnnõ!Vilve Oja: Egä käsitüü om ainulinõHelüaida 11. märgotus (20.05.2021). Mittetulundusütisüse Vana-Võromaa Käsitüü iistvidäjä Oja Vilve ütles, et ostja hindas käsitüü man kõgõ inämb tuud, et egä käsitüüasi om esieräline. Ta kõnõlõs käsitüüliisist ja tuust, kuis käsitüü mi egäpääväello rikkambas tege. Uman Lehen ilmunu artikli „Egä käsitüü om ainuline“. Foto: eräkogo.
The post Vilve Oja: Egä käsitüü om ainulinõ appeared first on Helüait.
2021-05-1907 minHelüait - Kullõ õnnõ!SaadanajantjMihhail Bulgakovi (1891-1940) 130. sünnüaastapäävä puhul pand Helüait üles timä jutustusõ „Saadanajantj“, mille and 1993. aastagal vällä Võruvaimu Selts. Vinne keelen ilmu jutustus “Дьяволиада” edimäst kõrda 1923. aastaga ja eesti keelen päälkiräga “Saatanlik lugu” 1968. Võro kiilde tõlksõ Jüvä Sullõv raamatust „Собрание сочинения в пяти томах. Том 2.“, miä om Bulgakovi viieköütelidse välläandõ 2. köüde. Lugõ Jüvä Sullõv (2021). Illustratsioonis om pruugit võrokeelidse vällaandõ edekaast ja Wikipediast peri fotot.
The post Saadanajantj appeared first on Helüait.
2021-05-141h 50Helüait - Kullõ õnnõ!G. A. Oldekopi luulõtuisi lõunõeesti keelenGustav Adolph Oldekopi (1755-1838) lõunõeestikeelitsit luulõtuisi. Suurõmba jao umast elost oll Oldekop Põlvan keriguoppaja. Päält tuud oll tä viil lehemiis ja luulõtaja, kiä kirot värsse lõunõeesti keelen. Timä looming om vällä ant raamatun „Suve õdang“ (Eesti Raamat 1985, kokko säädnü Aarne Vinkel). Luulõtuisi ja sissejuhatust lugõ Urmas Kalla (2021). Pilt: teedäolõvalt kõgõ vanõmb foto Põlva keriguküläst inne 1897. aastagat. Foto om peri EELK Põlva kogodusõ fotoarhiivist ja tuu autor om tiidmäldä.
The post G. A. Oldekopi luulõtuisi lõunõeesti keelen appeared first on Hel
2021-05-0707 minHelüait - Kullõ õnnõ!BärsärkKalle Istvan Elleri võro- ja tartukeelist luulõt kogost „Bärsärk“ (Ilmamaa 2001). Võrokeelitsit luulõtuisi lugõ Laivi Org (2021) ja tartukeelitsit lugõva Eva Saar (2021) ja Madis Arukask (2021). Epp Margna illustratsiuun om peri luulõkogo „Bärsärk“ edelehelt.
The post Bärsärk appeared first on Helüait.
2021-05-0606 minHelüait - Kullõ õnnõ!Ulvi Mustmaa: Kül tsiga tsolgi löüd!Helüaida 10. märgotus (06.05.2021). Võrokõsõst ilmahulgus ja reisijuht Ulvi Mustmaa kõnõlõs, et massa-i kurvasta tuuperäst, et välämaal käümine parlatsil aigõl küländ võimalda om – ka Eestimaa om täüs avastamalda ja nägemäldä kotussit, midä mass kaema minnä. Uman Lehen ilmunu artikli “Kül tsiga tsolgi löüd!” Foto: Jan Rahman.
The post Ulvi Mustmaa: Kül tsiga tsolgi löüd! appeared first on Helüait.
2021-05-0508 minHelüait - Kullõ õnnõ!Triinu Laan: Võrokõsõ keelemüüdiHelüaida 9. märgotus (04.05.2021). Kultuurikõrraldaja ja võrokeelitside latsi imä Triinu Laan küsüs uman märgotusõn, kas mi põlvkund om perämäne, kinkal om võro kiilt vaia? Tä ütles, et võro kiil om ku tuulõlohe nüür, miä lask mi latsil ello korgõst ja kavvõst kaia suurõilma tuulõ käen häössihe minemlädä. Uman Lehen 27.08.2020 ilmunu artikli “Võrokõsõ keelemüüdi”. Foto: Jan Rahman.
The post Triinu Laan: Võrokõsõ keelemüüdi appeared first on Helüait.
2021-05-0407 minHelüait - Kullõ õnnõ!Heiki Kelp: Mõts ja kultuurHelüaida 8. märgotus (22.04.2021). Võrokõsõst kultuurijuht ja mõtsasõbõr Heiki Kelp murõhtas uman märgotusõn, kas saias arvo, et mõts om üts noist vähätsist väärtüisist, miä om mi kõigi paopaik, mi püsümäjäämise ja kultuuri kattõvara? Uman Lehen ilmunu artikli “Mõts ja kultuur”.
Foto: Jan Rahman.
The post Heiki Kelp: Mõts ja kultuur appeared first on Helüait.
2021-04-2106 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kalle Eller: Jutt piirivelli vaihõlHelüaida 7. märgotus (08.04.2021). Vana võrokõnõ Elleri Kalle arotas võrokõisi ja setodõ piiriküsümüisi üle. Tä näütäs, kupallo om võrokõisil ja setodel ütist ja tund rõõmu, et joba mõnt aigo om olõman Setomaa vald ja uut, et ka Vana-Võromaa võissi kunagi kõgõ tävvega üten piirin olla. A vaihõpääl võissi panda Setomaa valla piiri vasta Võromaad sinnä, kon tuu aoluun väega pikkä aigu olnu om. Uman Lehen ilmunu artikli “Jutt piirivelli vaihõl”. Foto: Ülle Harju
The post Kalle Eller: Jutt piirivelli vaihõ
2021-04-0707 minHelüait - Kullõ õnnõ!SinivantAino Perviku raamat „Sinivant“ (Tammerraamat 2020) väikeisile latsilõ, kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Väiku Sinivant om eläjälats, kiä käü latsiaian, mäng sõpruga, om haigõ, käü poodin, sünnüpääväl ja märdisandin ni rõõmustas ja kurvastas nigu kõik latsõ. Õkva lugõmisõ päält pand jutu’ võro kiilde Triinu Laan (2021)
The post Sinivant appeared first on Helüait.
2021-04-0748 minHelüait - Kullõ õnnõ!Monika Rogenbaum: Tüüd süämega tegevä inemise pandva paika tuu, kuis rassõl aol toimõ saiasHelüaida 6. märgotus (29.03.2021). Harglõ kandi võrokõnõ, Paju pansionaatõ teenüsside arõndusjuht Monika Rogenbaum kõnõlõs umast kogõmusõst, kuis toimõ tulla, ku suurõmb osa hoolõkodo elänigõst ja tüütäjist koroonatõppõ jääs ja midä taast oppi om. Eesti keelen ilmu taa lugu Lõuna-Eesti Postimehen (10.03.2021). Foto om peri eräkogost.
The post Monika Rogenbaum: Tüüd süämega tegevä inemise pandva paika tuu, kuis rassõl aol toimõ saias appeared first on Helüait.
2021-03-2912 minHelüait - Kullõ õnnõ!Iiri Saar: Urbõkuu om tiatrikuuHelüaida 5. märgotus (25.03.2021). Võrokõsõst sotsiaalpedaguug, harrastusnäütlejä ja kogokunnatiatri vidäjä Saarõ Iiri märgotas tuust, et eestläse omma tiatrirahvas. Tiatri om jo päält saa aastaga avitanu mi inemiisil unõhta päävätüü rasõhust ja luvva ni unista. Taad ei tii tühäs ka tuu, ku jo tõist aastakka kesk tiatrikuud kõik riigi tiatri kinni pantas. Uman Lehen ilmunu artikli “Urbõkuu om tiatrikuu”.
Foto om peri eräkogost.
The post Iiri Saar: Urbõkuu om tiatrikuu appeared first on Helüait.
2021-03-2409 minHelüait - Kullõ õnnõ!Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelenCD “Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen” (Papa Kreutzwaldi Õueteater 2018). Plaadi pääl kõnõlõsõ uman kodotsõn võro keelen Kreutzwaldi muinasjuttõ Silvi Jansons, Helju Kalme, Ruth Toots, Siiri Toomik ja Helle Laanpere. Juttõ vaihõlõ mängitäs jupikõisi Fred Jüssi helüplaadilt “Eesti laululinde” (Tallinn, 2011). Kaasõpilt: Grethe Rõõm.
The post Umatsõs tett Kreutzwaldi jutussõ’ võro keelen ja meelen appeared first on Helüait.
2021-03-1949 minHelüait - Kullõ õnnõ!Rainis Haller: Lõpueksämi omma kooliharidusõ osaHelüaida 4. märgotus (11.03.2021). Võrokõsõst matõmaatigaprofesri Halleri Rainis kõnõlõs, kuis lõpueksämi avitasõ hoita Eesti kooliharidusõ egäl puul ütesugumast hääd tasõt. Ilosalõ luudusõlõ lisas om Eesti kõgõ suurõmb varandus koolitõdu inemise ja latsi tulõ härgütä hindä harimisõs vaiva nägemä. Uman Lehen ilmunu artikli “Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa”. Foto om peri eräkogost.
The post Rainis Haller: Lõpueksämi omma kooliharidusõ osa appeared first on Helüait.
2021-03-1007 minHelüait - Kullõ õnnõ!Väiku VuntsIlmar Tomuski latsiraamat „Väiku Vunts“ (Tammerraamat 2019), kohe om pildi’ joonistanu’ Catherine Zarip. Raamat om arvat 2019. aastal Eesti 25 kõgõ ilosamba raamadu hulka. Väiku kassipoig saa ütel pääväl arvo, et tä om maailman tävveste ütsindä. Ta lätt suurtõ ilma vahtsõt koto otsma. Nii nakkasõ’ pääle timä seigelüse’. Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Lugõ Mariko Faster (2021).
The post Väiku Vunts appeared first on Helüait.
2021-03-0614 minHelüait - Kullõ õnnõ!Aira Lõhmus: Oppusõ HispaanianHelüaida 3. märgotus (25.02.2021). Võrokõsõst füsioterapeut Lõhmussõ Aira kõnõlõs, midä tä Hispaanian praktigal kävven tähele pandsõ ja võrdlõs Eesti ja Hispaania ello. Tõsõl maal ellen ja ello vallaliidsi silmiga kaiõn saa uma oppusõ kergehe kätte. Uman Lehen ilmunu artikli “Mu oppusõ Hispaanian”. Foto: Aive Urberg.
The post Aira Lõhmus: Oppusõ Hispaanian appeared first on Helüait.
2021-02-2407 minHelüait - Kullõ õnnõ!Ele Pedassaar: Ummamuudu linna kliimaHelüaida 2. märgotus (11.02.2021). Võrokõsõst ilmatiidläne Pedassaare Ele kõnõlõs ummamuudu liina ummamuudu kliimast. Saami teedä, mändse Eesti ilmarekordi omma Võro liina käen ja kuulõmi, kas võrokõsõ ka edespite kõrraliidsi lumõga talvi nägevä. Uman Lehen ilmunu artikli “Ummamuudu liina kliima”. Foto om peri Pedassaare Ele eräkogost.
The post Ele Pedassaar: Ummamuudu linna kliima appeared first on Helüait.
2021-02-1007 minHelüait - Kullõ õnnõ!VerrevmütsükeneMuinasjutt “Verrevmütsükene”, kirja pandnu Charles Perrault. Võro kiilde pand ümbre Jüvä Sullõv kirästüse Eesti Raamat “Punamütsike (1976) perrä. Lugõ Jüvä Tuulõ (2021). Kaasõpildi Helüaida jaos tekk Hildegard Reimann.
The post Verrevmütsükene appeared first on Helüait.
2021-02-0504 minHelüait - Kullõ õnnõ!Läämi kaemi!Luulõtaja Milvi Panga võrokeelitside luulõtuisi kogo “Läämi kaemi!” (Võro Selts VKKF, 2005). Urvastõ kihlkunnast Oeküläst peri Panga pruuk võro kiilt nii, nigu taad Vana-Võromaa õdagunukan tetäs. Timä luulõtuisin om keelemängu ja egäpääväasju üle märkmist. Milvi luulõtuisiga om vällä lunastõt hulga pakkõ jouluvana käest. Võrokeelitside sõnnu pääle om tett mitmit laulõ. Lugõ Mariko Faster (2021). Pildi om tennü Diana Allas.
The post Läämi kaemi! appeared first on Helüait.
2021-02-0526 minHelüait - Kullõ õnnõ!Anna Hints: Pästä uhkõlõ süüki!Helüaida 1. märgotus (28.01.2021). Võrokõsõst filmirežissüür ja söögipästjä Anna Hints kõnõlõs ullist söögiraiskamisõst, miä häötäs maailma. Anna Hints om Tarto söögipästjide kogokunna liigõ ja om tennü tuust dokfilmi „Homme saabub paradiis“ (2020). Filmi saa kaia Eesti Rahvusringhäälingu veebilehelt. Uman Lehen ilmunu artikli “Pästä uhkõlõ süüki!” Foto Anna Hintsist: Robin Roots.
The post Anna Hints: Pästä uhkõlõ süüki! appeared first on Helüait.
2021-01-2708 minHelüait - Kullõ õnnõ!Kähri kerko man Pekril. 1. jupp“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).
The post Kähri kerko man Pekril. 1. jupp appeared first on Helüait.
2021-01-021h 08Helüait - Kullõ õnnõ!Kähri kerko man Pekril. 2. jupp“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).
The post Kähri kerko man Pekril. 2. jupp appeared first on Helüait.
2021-01-021h 13Helüait - Kullõ õnnõ!Kähri kerko man Pekril. 3. jupp“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).
The post Kähri kerko man Pekril. 3. jupp appeared first on Helüait.
2021-01-021h 05Helüait - Kullõ õnnõ!Kähri kerko man Pekril. 4. jupp“Kähri kerko man Pekril” (Võro Instituut 1999) om raamat kiränigu, filosoofi ja füüsiku Madis Kõivu võrokeelitside mälestüisi-, kasumisõ- ja perekunnalugudõga. Ilmunu sarjan “Studia memoriae” tõsõ raamatuna. Lugõ Urmas Kalla (2020).
The post Kähri kerko man Pekril. 4. jupp appeared first on Helüait.
2021-01-021h 06Helüait - Kullõ õnnõ!Aknõ kyigi raamega. Pulga Jaani mõnusa jutuq“Aknõ kyigi raamega” anti vällä nii helükassetin ku CD pääl (Võro Instituut 2002). Üten pundin omma Pulga Jaani jutu ja tunnõt autorilaulõ ja traditsionaalõ kavõri Pulga Jaani sõnnuga. Helüait and kullõmisõs õnnõ taa välläandõ jutu. Helü võtt üles Jaan Tamm. Kaasõpilt om peri Pulga Jaani eräkogost ja tett Võrol Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi aknõ pääl.
The post Aknõ kyigi raamega. Pulga Jaani mõnusa jutuq appeared first on Helüait.
2020-03-2935 min