Shows
Eestikeelsed podcastid6.09 Autotund #299: külastame Toyota tulevikutehnoloogiaid Pariisis, ei osta Mitsubishi i-Mievit ja proovisõidus uus Mini Cooper SSaates on seekord Rohe.geenius.ee toimetaja Ivar Soopan, kes käis Pariisis Toyota suurel tehnoloogiaüritusel ning sai ka mõnda sõidukit proovida. Räägimegi tulevikukütustest ja sellest, kuhu automaailm võiks liikuda. Aga päris kütustele pidama ei jää. Ivar räägib, kuidas ta põhupalli Minisse toppis, mis auto ta hiljuti ostis ning kvoodi-Mitsudest. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.2024-09-0652 min
Autotund | Geenius.ee6.09 Autotund #299: külastame Toyota tulevikutehnoloogiaid Pariisis, ei osta Mitsubishi i-Mievit ja proovisõidus uus Mini Cooper SSaates on seekord Rohe.geenius.ee toimetaja Ivar Soopan, kes käis Pariisis Toyota suurel tehnoloogiaüritusel ning sai ka mõnda sõidukit proovida. Räägimegi tulevikukütustest ja sellest, kuhu automaailm võiks liikuda. Aga päris kütustele pidama ei jää. Ivar räägib, kuidas ta põhupalli Minisse toppis, mis auto ta hiljuti ostis ning kvoodi-Mitsudest. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.2024-09-0652 min
Eestikeelsed podcastidRohetund #47: Tallinna ulmeline uusarendus tõestab, kuidas tiheasustus ja betoon ei tapa rohelust. VastupidiTallinn oli eelmisel aastal Euroopa roheline pealinn, aga tõsiasi on see, et maailma linnade rohealaga katvuse edetabelis on Tallinn alles 179. kohal. Nii selgus eelmisel nädalal avaldatud satelliitrakenduse analüüsist (kirjutame sellest hiljem pikemalt). Seega pole pealinn sugugi nii roheline, kuigi Pirita jõe ääres või Nõmmel jalutades selline mulje jääb. Aga kuidas sobitub sellesse võrrandisse muutuja, millega soovitakse Tallinna asustustihedust veelgi suurendada? Kui ühel ruutkilomeetril elaks praegusest mitu korda rohkem inimesi, kas see tähendaks rohealade kadumist, autode arvu suurenemist ja elukvaliteedi langust? Selgub, et nii see ei ole. Vähemalt mitte siis, kui asustustihedust...2024-05-2251 min
Rohetund | Geenius.eeTallinna ulmeline uusarendus tõestab, kuidas tiheasustus ja betoon ei tapa rohelust. VastupidiTallinn oli eelmisel aastal Euroopa roheline pealinn, aga tõsiasi on see, et maailma linnade rohealaga katvuse edetabelis on Tallinn alles 179. kohal. Nii selgus eelmisel nädalal avaldatud satelliitrakenduse analüüsist (kirjutame sellest hiljem pikemalt). Seega pole pealinn sugugi nii roheline, kuigi Pirita jõe ääres või Nõmmel jalutades selline mulje jääb. Aga kuidas sobitub sellesse võrrandisse muutuja, millega soovitakse Tallinna asustustihedust veelgi suurendada? Kui ühel ruutkilomeetril elaks praegusest mitu korda rohkem inimesi, kas see tähendaks rohealade kadumist, autode arvu suurenemist ja elukvaliteedi langust? Selgub, et nii see ei ole. Vähemalt mitte...2024-05-2251 minEestikeelsed podcastidRohetund #46: Tuumaenergia maaletoojatele anti vastulöök – müüdimurdjad selgitavad, mis on valestiEestisse tuumaelektrijaama rajamine on olnud aastaid teema, mille fookust on kujundanud Fermi Energia. Ettevõte, mis soovib elektrijaama ehitada. Eelmise aasta lõpus valmis kliimaministeeriumi juures tegutseva tuumaenergia töörühma aruanne, mis leidis, et tuumajaamal on Eesti energiasüsteemis ja varustuse kindluse tagamiseks oma nišš olemas, tuues eraldi välja kulu ja tulu, mis elektrijaama rajamisega kaasneb. Märksõnaga “tuumaenergia” leiab selle aruande kokkuvõtte Rohegeeniuse portaalist. Juhuslikult või tahtlikult on tuumaenergia töörühma järeldused ja selles kõlavad põhjendused tuntavalt Fermi Energia nägu. Nüüd on valminud sellele vastukaaluks müütide kogumik, mis lükkab ümber või seab ka...2024-05-0957 minRohetund | Geenius.eeTuumaenergia maaletoojatele anti vastulöök – müüdimurdjad selgitavad, mis on valestiEestisse tuumaelektrijaama rajamine on olnud aastaid teema, mille fookust on kujundanud Fermi Energia. Ettevõte, mis soovib elektrijaama ehitada. Eelmise aasta lõpus valmis kliimaministeeriumi juures tegutseva tuumaenergia töörühma aruanne, mis leidis, et tuumajaamal on Eesti energiasüsteemis ja varustuse kindluse tagamiseks oma nišš olemas, tuues eraldi välja kulu ja tulu, mis elektrijaama rajamisega kaasneb. Märksõnaga “tuumaenergia” leiab selle aruande kokkuvõtte Rohegeeniuse portaalist. Juhuslikult või tahtlikult on tuumaenergia töörühma järeldused ja selles kõlavad põhjendused tuntavalt Fermi Energia nägu. Nüüd on valminud sellele vastukaaluks müüti...2024-05-0957 minEestikeelsed podcastidRohetund #46: Päikesepaneelid pole olnud kunagi odavamad kui praegu. Kas osta praegu või kukub hind veel?Müügimees ütleb alati: osta kohe! Kas praegu on see soovitus põhjendatud või võiks veel venitada ja loota parematele aegadele? Neis majapidamistes, kus päikesepaneelid said ostetud rohkem kui aasta tagasi, on põhjust kadestada praegu päikeseparki planeerivaid inimesi. Nii paneelide kui ka salvestite hinnad on kivina kukkunud. Investeeringu tasuvusaeg on keskmiselt vaid 6–7 aastat. Peale selle, et päikesepargi rajamine on praegu enneolematult odav, avaneb 23. aprillil EAS-i ja KredExi ühendasutuse väikeelamute renoveerimise toetusmeede, mis annab eramu omanikele võimaluse maja energiamärgise klassi päikesepargi ja salvesti abil parandada. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan intervjueeris Maamessil ettevõtte Nord So...2024-04-1913 minRohetund | Geenius.eePäikesepaneelid pole olnud kunagi odavamad kui praegu. Kas osta praegu või kukub hind veel?Müügimees ütleb alati: osta kohe! Kas praegu on see soovitus põhjendatud või võiks veel venitada ja loota parematele aegadele? Neis majapidamistes, kus päikesepaneelid said ostetud rohkem kui aasta tagasi, on põhjust kadestada praegu päikeseparki planeerivaid inimesi. Nii paneelide kui ka salvestite hinnad on kivina kukkunud. Investeeringu tasuvusaeg on keskmiselt vaid 6–7 aastat. Peale selle, et päikesepargi rajamine on praegu enneolematult odav, avaneb 23. aprillil EAS-i ja KredExi ühendasutuse väikeelamute renoveerimise toetusmeede, mis annab eramu omanikele võimaluse maja energiamärgise klassi päikesepargi ja salvesti abil parandada. Rohegeeniuse to...2024-04-1913 minEestikeelsed podcastidRohetund #45: Kuld ja muu rikkus on ripakil – kuidas haruldased muldmetallid Eesti maapõuest kätte saada?Eesti maapõu varjab märkimisväärses koguses haruldasi muldmetalle, mille järele on maailmas suur nõudlus. Nende kaevandamine on aga kõike muud kui lihtne. Rohetunni toimetaja Ivar Soopan intervjueeris Tallinna tehnikaülikooli maapõueressursside eriala magistranti ja loodusteaduskonna esindustudengit Henri Olavi Suomalainenit, kelle magistritöö teema on seotud Eesti haruldaste muldmetallide uurimisega. Saatest selgub, kas meie varud on tõepoolest sellised, et need midagi maailma mastaabis muudaks. Kus ja kui sügaval see maapõuerikkus asub? Kas Eestis on piisavalt teadmisi ja asjatundjaid, et haruldasi muldmetalle uurida ning kaevandada? Suomalainen külastas hiljuti Rootsis asuvat nn Euroopa kaevanduspealinna, kus asub Bolideni...2024-04-1722 minRohetund | Geenius.eeKuld ja muu rikkus on ripakil – kuidas haruldased muldmetallid Eesti maapõuest kätte saada?Eesti maapõu varjab märkimisväärses koguses haruldasi muldmetalle, mille järele on maailmas suur nõudlus. Nende kaevandamine on aga kõike muud kui lihtne. Rohetunni toimetaja Ivar Soopan intervjueeris Tallinna tehnikaülikooli maapõueressursside eriala magistranti ja loodusteaduskonna esindustudengit Henri Olavi Suomalainenit, kelle magistritöö teema on seotud Eesti haruldaste muldmetallide uurimisega. Saatest selgub, kas meie varud on tõepoolest sellised, et need midagi maailma mastaabis muudaks. Kus ja kui sügaval see maapõuerikkus asub? Kas Eestis on piisavalt teadmisi ja asjatundjaid, et haruldasi muldmetalle uurida ning kaevandada? Suomalainen külastas hiljuti Roo...2024-04-1722 minEestikeelsed podcastidRohetund #44: Milline mõju on jäätmereformil? Kas suur osa tallinlastest komposteerib tõepoolest biojäätmeid või nad luiskavad?Tõenäoliselt tuleval aastal jõustuv jäätmereform on üks suurima mõjuga seadusi, mis Eesti elanike olmet ja omavalitsuste töökorraldust igapäevaselt muudab. Riik vajab hädasti jäätmemajanduse paremat korraldamist, sest samamoodi jätkata ei saa – segaolmejäätmeid tekib liiga palju, pakendeid ja biojäätmeid sorteeritakse eraldi ikka veel liiga vähe. Riik maksab iga aasta miljoneid eurosid trahvi, sest Euroopa Liidu piirnormidesse meie taaskasutuse tulemused ei mahu. Tallinn on viimase poole aasta jooksul pingutanud, et järgmisel veoteenuse hankeperioodil (alates 2025 suvest) oleks juba enne seaduse muutust Tallinnas jäätmereform toimunud, kuid see on takerdunud piirangute otsa. Rohegeeniuse toime...2024-03-2838 minRohetund | Geenius.eeMilline mõju on jäätmereformil? Kas suur osa tallinlastest komposteerib tõepoolest biojäätmeid või nad luiskavad?Tõenäoliselt tuleval aastal jõustuv jäätmereform on üks suurima mõjuga seadusi, mis Eesti elanike olmet ja omavalitsuste töökorraldust igapäevaselt muudab. Riik vajab hädasti jäätmemajanduse paremat korraldamist, sest samamoodi jätkata ei saa – segaolmejäätmeid tekib liiga palju, pakendeid ja biojäätmeid sorteeritakse eraldi ikka veel liiga vähe. Riik maksab iga aasta miljoneid eurosid trahvi, sest Euroopa Liidu piirnormidesse meie taaskasutuse tulemused ei mahu. Tallinn on viimase poole aasta jooksul pingutanud, et järgmisel veoteenuse hankeperioodil (alates 2025 suvest) oleks juba enne seaduse muutust Tallinnas jäätmereform toimunud, kuid see on takerdunud piirangute...2024-03-2838 minEestikeelsed podcastidRohetund #43: Eestlaste karastusjoogil Raw Edge on potentsiaali saada üleilmseks hitiksMaitseb hästi ja kihiseb, on parajasjagu magus, aga üliväikse kaloraažiga. Iga lonksuga saab keha häid baktereid, vitamiine ja antioksüdante. Lapsed ei saa seda juues suhkrušokki, nende hambad ei lagune… Sellist loetelu ei saa endale lubada ükski teine Eestis ja võib-olla kogu maailmas müüdav karastusjook. Raw Edge saab. Raw Edge on tavapäraste karastusjookide juhitud maailmas nagu metsavend, kes ei kavatse võõrale ideoloogiale alluda ja pakub alternatiivi, mis on palju parem. Mariliis Mia Topi ja Kristel Vene ettevõtte toodang on Eesti kauplustes üsna uus ja suurte brändidega veel rinda ei pista, aga potentsi...2024-01-1831 minRohetund | Geenius.eeEestlaste karastusjoogil Raw Edge on potentsiaali saada üleilmseks hitiksMaitseb hästi ja kihiseb, on parajasjagu magus, aga üliväikse kaloraažiga. Iga lonksuga saab keha häid baktereid, vitamiine ja antioksüdante. Lapsed ei saa seda juues suhkrušokki, nende hambad ei lagune… Sellist loetelu ei saa endale lubada ükski teine Eestis ja võib-olla kogu maailmas müüdav karastusjook. Raw Edge saab. Raw Edge on tavapäraste karastusjookide juhitud maailmas nagu metsavend, kes ei kavatse võõrale ideoloogiale alluda ja pakub alternatiivi, mis on palju parem. Mariliis Mia Topi ja Kristel Vene ettevõtte toodang on Eesti kauplustes üsna uus ja suurte brändidega veel ri...2024-01-1831 minEestikeelsed podcastidRohetund #41: Eesti ettevõte muudab puidujäägid paarikümne sekundiga väärtuslikuks biomaterjaliksTallinna NEXPO rohetehnoloogia näitusel saab tutvuda tulevikutehnoloogiatega. Üht sellist pakub Fibenol. Ettevõte toodab madala kvaliteediga puidust väikese keskkonnajäljega biomaterjale, nagu ligniin ja puidusuhkrud. Biomaterjale saab kasutada fossiilsete kemikaalide asendajana paljudes igapäevastes toodetes, alustades ehitusmaterjalidega ja lõpetades kosmeetikatoodetega. Fibenol on välja arendanud kogu maailmas ainulaadse tehnoloogia Sunburst, kus kasutatakse mehaanilist jõudu, temperatuuri, rõhku ja minimaalselt kemikaale, et saada puidumassist kätte hapukoore laadne pasta. Pastast omakorda eraldatakse puidusuhkur ja ligniin, mis sobivad suurepäraselt materjalitööstusele toormaterjaliks. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan vestles NEXPO-l Fibenoli esindaja Reet Tammojaga.2023-11-1406 minRohetund | Geenius.eeEesti ettevõte muudab puidujäägid paarikümne sekundiga väärtuslikuks biomaterjaliksTallinna NEXPO rohetehnoloogia näitusel saab tutvuda tulevikutehnoloogiatega. Üht sellist pakub Fibenol. Ettevõte toodab madala kvaliteediga puidust väikese keskkonnajäljega biomaterjale, nagu ligniin ja puidusuhkrud. Biomaterjale saab kasutada fossiilsete kemikaalide asendajana paljudes igapäevastes toodetes, alustades ehitusmaterjalidega ja lõpetades kosmeetikatoodetega. Fibenol on välja arendanud kogu maailmas ainulaadse tehnoloogia Sunburst, kus kasutatakse mehaanilist jõudu, temperatuuri, rõhku ja minimaalselt kemikaale, et saada puidumassist kätte hapukoore laadne pasta. Pastast omakorda eraldatakse puidusuhkur ja ligniin, mis sobivad suurepäraselt materjalitööstusele toormaterjaliks. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan vestles NEXPO-l Fibenoli esindaja Reet Nõmmojaga. 2023-11-1406 minEestikeelsed podcastidRohetund #38: Kümned tuhanded eramud vajavad renoveerimist. Kuidas teha seda õigesti ilma maja kahjustamata?Eestis on kümneid tuhanded eramuid, mis vajavad hädasti renoveerimist. Inimesed tahaks oma kodusid soojustada, katuseid remontida, küttelahendusi muuta või paremat ventilatsiooni saada, aga raha on vähe ja rohkem teadmisi kuluks samuti ära. Eelmisel nädalal avaldas Eesti Vabaõhumuuseum , mis analüüsis maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekust ja -valmidust. Eestis on uuritud kortermajade olukorda, aga nii põhjalikku analüüsi eramute kohta pole kunagi varem tehtud. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan vestles maapiirkondade eramute seisukorrast Taltechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori, liginullenergiahoonete uurimisrühma juhi Jarek Kurnitskiga. Jutt käis vanadest eramutest, mis on ehitatud enne 2000. aastat. Seesuguseid maju...2023-11-0631 minRohetund | Geenius.eeKümned tuhanded eramud vajavad renoveerimist. Kuidas teha seda õigesti ilma maja kahjustamata?Eestis on kümneid tuhanded eramuid, mis vajavad hädasti renoveerimist. Inimesed tahaks oma kodusid soojustada, katuseid remontida, küttelahendusi muuta või paremat ventilatsiooni saada, aga raha on vähe ja rohkem teadmisi kuluks samuti ära. Eelmisel nädalal avaldas Eesti Vabaõhumuuseum uuringu, mis analüüsis maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekust ja -valmidust. Eestis on uuritud kortermajade olukorda, aga nii põhjalikku analüüsi eramute kohta pole kunagi varem tehtud. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan vestles maapiirkondade eramute seisukorrast Taltechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori, liginullenergiahoonete uurimisrühma juhi Jarek Kurnitskiga. Jutt käis vanadest eramu...2023-11-0631 minEestikeelsed podcastidRohetund #37: Miks ei võta enamik kauplusi ja söögikohti ühekordsete pakendite vähendamist tõsiselt?Tänavu 1. maist jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peavad pakendiettevõtjad näitama ära, kuidas nad vähendavad ühekordsetelt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Ja 1. septembriks pidid pakendiettevõtjad oma veebilehel avaldama tegevuskava, mis selgitab, mida nad selleks teevad või on teinud. Läinud nädalal teatas aga sihtasutus Teeme Ära, et see lausa 77 protsendil ettevõtetel. Rohetunni saatekülaline on Teeme Ära ekspert Kadi Kenk, kellega Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan rääkis sellest, miks ühekordsete pakendite vähendamine ei taha kuidagi nii-öelda rahvasse minna. Mida ütleb pakendiseadus: Pakendiettevõtja ei või müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi pl...2023-10-2230 minRohetund | Geenius.eeMiks ei võta enamik kauplusi ja söögikohti ühekordsete pakendite vähendamist tõsiselt?Tänavu 1. maist jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peavad pakendiettevõtjad näitama ära, kuidas nad vähendavad ühekordsetelt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Ja 1. septembriks pidid pakendiettevõtjad oma veebilehel avaldama tegevuskava, mis selgitab, mida nad selleks teevad või on teinud. Läinud nädalal teatas aga sihtasutus Teeme Ära, et see tegevuskava on puudu lausa 77 protsendil ettevõtetel. Rohetunni saatekülaline on Teeme Ära ekspert Kadi Kenk, kellega Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan rääkis sellest, miks ühekordsete pakendite vähendamine ei taha kuidagi nii-öelda rahvasse minna. Mida ütleb pakendiseadus: Pakendiettevõt...2023-10-2230 minEestikeelsed podcastidRohetund #33: Eestis püüti eelmisel aastal üle 50 tonni angerjat, mis on liigina väljasuremisohus. Miks see nii on?Eestlane armastab angerjat ja sööksime seda ilmselt rohkemgi, kui seda maitsvat kala oleks laialdasemalt saada ja see oleks odavam. Kuid Euroopa angerjaga on see häda, et ta on väljasuremise äärel. Rahvusvahelise looduskaitseliidu määratluse järgi on Euroopa angerjas kriitilises seisus. Kui üks kalaliik on nii suures ohus, miks seda siis endiselt püütakse? Kuigi Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitab Euroopas angerjapüügi ja asustamise täielikult keelata, ei kiirusta Euroopa Komisjon seda nõuannet kuulda võtma. Eesti võiks näidata eeskuju ja meie vetes püügi ning noorkalade asustamise lõpetada üleeuroopalist keeldu ära ootamata, aga nii nagu mit...2023-09-2042 minRohetund | Geenius.eeEestis püüti eelmisel aastal üle 50 tonni angerjat, mis on liigina väljasuremisohus. Miks see nii on?Eestlane armastab angerjat ja sööksime seda ilmselt rohkemgi, kui seda maitsvat kala oleks laialdasemalt saada ja see oleks odavam. Kuid Euroopa angerjaga on see häda, et ta on väljasuremise äärel. Rahvusvahelise looduskaitseliidu määratluse järgi on Euroopa angerjas kriitilises seisus. Kui üks kalaliik on nii suures ohus, miks seda siis endiselt püütakse? Kuigi Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu soovitab Euroopas angerjapüügi ja asustamise täielikult keelata, ei kiirusta Euroopa Komisjon seda nõuannet kuulda võtma. Eesti võiks näidata eeskuju ja meie vetes püügi ning noorkalade asustamise lõpetada üleeuroopalist...2023-09-2042 minEestikeelsed podcastidRohetund #32: Kuulus Metsküla algkool ja veel kuulsam Matsalu loodusfilmide festival – miks on vaja mõlemat?See peab üks hea festival olema, kui iga aasta soovib tuhatkond filmitegijat üle maailma, et nende linateos selle programmi valitaks. Matsalu loodusfilmide festival avatakse tuleval kolmapäeval Lihulas. Paigas, mida ümbritsevasse rahvusparki teevad palverännakuid linnuvaatlejad, aga 21 aastat on see sihtpunkt ka loodusfilmihuvilistele. Matsalu loodusfilmide festivali juht Silvia Lotman rääkis Rohetunnis seekordse festivali filmivalikust, sündmuse olulisusest ja loodusharidusest. Viimane on Matsalu kandis tähtis teema, sest rahvuspargi ainuke kool – Metsküla algkool – on justkui suletud, aga tegutseb samas edasi. Metsküla on kool, kus loodusharidust saavad lapsed nii-öelda iseenesest. Neid pole vaja viia kord aastas bussiga loodusekskursioonile häälte, lõhnade...2023-09-1628 minRohetund | Geenius.eeKuulus Metsküla algkool ja veel kuulsam Matsalu loodusfilmide festival – miks on vaja mõlemat?See peab üks hea festival olema, kui iga aasta soovib tuhatkond filmitegijat üle maailma, et nende linateos selle programmi valitaks. Matsalu loodusfilmide festival avatakse tuleval kolmapäeval Lihulas. Paigas, mida ümbritsevasse rahvusparki teevad palverännakuid linnuvaatlejad, aga 21 aastat on see sihtpunkt ka loodusfilmihuvilistele. Matsalu loodusfilmide festivali juht Silvia Lotman rääkis Rohetunnis seekordse festivali filmivalikust, sündmuse olulisusest ja loodusharidusest. Viimane on Matsalu kandis tähtis teema, sest rahvuspargi ainuke kool – Metsküla algkool – on justkui suletud, aga tegutseb samas edasi. Metsküla on kool, kus loodusharidust saavad lapsed nii-öelda iseenesest. Neid pole vaja viia kord aastas...2023-09-1628 minEestikeelsed podcastidRohetund #31: Spetsialistid teevad selgeks: Miks kodumasinad oodatust varem lagunevad?Rohetunni seekordne saade valmis paigas, kus tuntakse Eestis kõige paremini peaaegu kõigi kodumasinate vastupidavusnäitajaid ja rikkepõhjusi. Tallinnas Laki tänaval on Euronicsi järelteeninduse osakond, mis tegeleb aastas 30 000 remondijuhtumiga. Euronics on Eesti suurim elektroonikaseadmete müüja, aga see teeb ettevõtte ka suurimaks elektroonikaseadmete remontijaks. Järelteeninduse meeskonnas töötab 42 inimest, kes jagunevad remondiüksuse, veatuvastus- ehk kiirabiüksuse ning klienditoe vahel. Järelteeninduse tiimi juht Meelis Soasepp rääkis kohapeal pesumasinate, külmikute, kohvimasinate ja sadade muude kodumasinate vahel jalutades lahti, kuidas see hoomamatult keerulisena tunduv süsteem toimib. Alates kliendi kõne vastu võtmisest või kirja lugemi...2023-08-3140 minRohetund | Geenius.eeSpetsialistid teevad selgeks: Miks kodumasinad oodatust varem lagunevad?Rohetunni seekordne saade valmis paigas, kus tuntakse Eestis kõige paremini peaaegu kõigi kodumasinate vastupidavusnäitajaid ja rikkepõhjusi. Tallinnas Laki tänaval on Euronicsi järelteeninduse osakond, mis tegeleb aastas 30 000 remondijuhtumiga. Euronics on Eesti suurim elektroonikaseadmete müüja, aga see teeb ettevõtte ka suurimaks elektroonikaseadmete remontijaks. Järelteeninduse meeskonnas töötab 42 inimest, kes jagunevad remondiüksuse, veatuvastus- ehk kiirabiüksuse ning klienditoe vahel. Järelteeninduse tiimi juht Meelis Soasepp rääkis kohapeal pesumasinate, külmikute, kohvimasinate ja sadade muude kodumasinate vahel jalutades lahti, kuidas see hoomamatult keerulisena tunduv süsteem toimib. Alates kliendi kõne vastu võt...2023-08-3140 minEestikeelsed podcastid29.08 Rohetund #30: Kuidas üks festival suudab keskkonnahoiuks teha rohkem kui teised? Aga räägime ka ebaõiglusest ja taimetoiduhirmustEesti festivalid lõhnavad praeõli, šašlõki ja praekartulite järele. Üks muusikafestival aga eristub. Illiku laiul juulikuu neljal päeval peetud I Land Soundil loobuti külastajate toitlustamisel suurima kliimamõjuga veise- ja teiste mäletsejate lihast. Laiule saabunud korraldusmeeskonda ootas aga üllatus – rohkem kui 200 meest ja naist said 12 päeva jooksul süüa vaid taimetoitu. Kuidas alles kohapeal selgunud menüü vastu võeti ja mida lihatoitudele alternatiiviks pakuti? Rohetunni toimetaja Ivar Soopan kutsus saatekülaliseks I Land Sound festivali rohetiimi juhi Eliis Salmi, et rääkida eriliselt . Arutelu käigus otsime vastust küsimusele, miks loomne toit ja piim on jõuliselt...2023-08-2939 minRohetund | Geenius.eeKuidas üks festival suudab keskkonnahoiuks teha rohkem kui teised? Aga räägime ka ebaõiglusest ja taimetoiduhirmust Eesti festivalid lõhnavad praeõli, šašlõki ja praekartulite järele. Üks muusikafestival aga eristub. Illiku laiul juulikuu neljal päeval peetud I Land Soundil loobuti külastajate toitlustamisel suurima kliimamõjuga veise- ja teiste mäletsejate lihast. Laiule saabunud korraldusmeeskonda ootas aga üllatus – rohkem kui 200 meest ja naist said 12 päeva jooksul süüa vaid taimetoitu. Kuidas alles kohapeal selgunud menüü vastu võeti ja mida lihatoitudele alternatiiviks pakuti? Rohetunni toimetaja Ivar Soopan kutsus saatekülaliseks I Land Sound festivali rohetiimi juhi Eliis Salmi, et rääkida eriliselt keskkonnasäästlikkusele...2023-08-2939 minEestikeelsed podcastidRohetund #28: Reportaaž: Eesti väikefirma päästab kulunud jalanõud äraviskamisestRohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan veetis hommikupooliku Tallinnas Paavli tänaval pisikeses töökojas, mida peavad Arte ja Olga Ermel. Nad on loonud esimese professionaalse jalatsite puhastamise ja taastamise ettevõtte Cleanstep. Praeguseks on nad uue elu andnud umbes 5000 paarile jalatseile. Osa neist on vajanud lihtsalt pesu, valgendamist või haisust vabastamist ehk osoneerimist, osa keerukamat taastamist, nagu need Dr Martensi nahksaapad, mis Rohegeeniuse külaskäigu ajal muutusid tundmatuseni. On sel vaeval mõtet? Oleneb jalatsiomaniku tarbimisharjumustest ja mõttemaailmast. Umbes 90 protsenti ära visatud jalatseist jõuab prügimäele. Suur osa neist enne kui peaks. Tegelikult ei tohiks need üldse prügimäele...2023-08-1833 minRohetund | Geenius.eeReportaaž: Eesti väikefirma päästab kulunud jalanõud äraviskamisestRohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan veetis hommikupooliku Tallinnas Paavli tänaval pisikeses töökojas, mida peavad Arte ja Olga Ermel. Nad on loonud esimese professionaalse jalatsite puhastamise ja taastamise ettevõtte Cleanstep. Praeguseks on nad uue elu andnud umbes 5000 paarile jalatseile. Osa neist on vajanud lihtsalt pesu, valgendamist või haisust vabastamist ehk osoneerimist, osa keerukamat taastamist, nagu need Dr Martensi nahksaapad, mis Rohegeeniuse külaskäigu ajal muutusid tundmatuseni. On sel vaeval mõtet? Oleneb jalatsiomaniku tarbimisharjumustest ja mõttemaailmast. Umbes 90 protsenti ära visatud jalatseist jõuab prügimäele. Suur osa neist enne kui peaks. Tegelik...2023-08-1833 minEestikeelsed podcastidRohetund #27 Arvamusfestivalil: Kuidas ehitada keskkonnajäljeta? Kas elaksid linnaosas, kus kõik vajaminev on 15 minuti jalutuskäigu kaugusel?Aprillis valmis Rohetiigri Ehituse teekaart 2040. See on mahukas dokument, mille koostamisel on osalenud ligi 50 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart räägib keskkonnahoidlikust ehitamisest, renoveerimisest ja avaliku ruumi loomisest. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kuulas 11. augustil Paides Arvamusfestvalil asjatundjaid, kes arutasid, kuidas on võimalik ehitada nii, et pärast hoone valmimist ei tekiks üldse keskkonnajälge. Juttu oli ka nn 15 minuti linnast, mille üks näide valmib Tallinnasse Paljassaarde. See on linnaosa, kus kõik eluks vajaminev on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Puudub vajadus pendeldada teiste linnaosade vahel, suurendades nii liikluskoormust ja süsinikuheidet. Arutelust võtsid osa Tallinna Hundipea arenduse juht...2023-08-1247 minRohetund | Geenius.eeKuidas ehitada keskkonnajäljeta? Kas elaksid linnaosas, kus kõik vajaminev on 15 minuti jalutuskäigu kaugusel? Aprillis valmis Rohetiigri Ehituse teekaart 2040. See on mahukas dokument, mille koostamisel on osalenud ligi 50 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart räägib keskkonnahoidlikust ehitamisest, renoveerimisest ja avaliku ruumi loomisest. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kuulas 11. augustil Paides Arvamusfestvalil asjatundjaid, kes arutasid, kuidas on võimalik ehitada nii, et pärast hoone valmimist ei tekiks üldse keskkonnajälge. Juttu oli ka nn 15 minuti linnast, mille üks näide valmib Tallinnasse Paljassaarde. See on linnaosa, kus kõik eluks vajaminev on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Puudub vajadus pendeldada teiste linnaosade vahel, suurendades nii liiklusk...2023-08-1247 minEestikeelsed podcastidRohetund #26 Arvamusfestivalil: Miks tekib kliimaärevus? Kuidas muuta inimeste keskkonnaarmastus sõnadest tegudeks?Uuringuist on selgunud, et need inimesed, kes peavad end keskkonnasäästlikuks, seda tegelikult ei ole. Ja vastupidi – väiksem keskkonnajälg on neil, kes ise ei pea oma eluviisi ja tarbimist keskkonnasäästlikuks. Miks on noorte seas nn kliimaärevus ehk mure planeedi tuleviku pärast, mida nad praegu veel piisavalt mõjusalt muuta ei suuda? Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kuulas 11. augustil Paides Arvamusfestivali Riigimetsa majandamise keskuse alal sisukat arutelu neil ja muudel kliima ning keskkonnaga seotud teemadel. Laval istusid Ragn-Sells Eesti juht Kai Realo, kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, RMK Viimsi külastuskeskuse teabejuht Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii, sihtasutuse Loodushoiu Fond juht Pille L...2023-08-1258 minRohetund | Geenius.eeArvamusfestivalil: Miks tekib kliimaärevus? Kuidas muuta inimeste keskkonnaarmastus sõnadest tegudeks?Uuringuist on selgunud, et need inimesed, kes peavad end keskkonnasäästlikuks, seda tegelikult ei ole. Ja vastupidi – väiksem keskkonnajälg on neil, kes ise ei pea oma eluviisi ja tarbimist keskkonnasäästlikuks. Miks on noorte seas nn kliimaärevus ehk mure planeedi tuleviku pärast, mida nad praegu veel piisavalt mõjusalt muuta ei suuda? Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kuulas 11. augustil Paides Arvamusfestivali Riigimetsa majandamise keskuse alal sisukat arutelu neil ja muudel kliima ning keskkonnaga seotud teemadel. Laval istusid Ragn-Sells Eesti juht Kai Realo, kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, RMK Viimsi külastuskeskuse teabejuht Päiv...2023-08-1258 minEestikeelsed podcastid01.08 Rohetund #24: Kui pakendil on sõna “piim”, peab see seaduse järgi olema loomne, aga see ei keela taimsest piimast kirjutamist või rääkimistOsa inimesi on harjunud, et kui jutuks on piim, siis räägitakse lehmapiimast. Ent piim ei ole ainult lehmapiim, isegi kui see Euroopa Liidu määrusega seadustada ja sel moel piima tähendus vaid loomse päritoluga ühendada. Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan kutsus vestluskaaslaseks Kadri Tapersoni, et rääkida hägusast valgest vedelikust, mida tuntakse sõna all “piim”. Taperson on üks Eesti tuntumaid loomade õiguste eest seisjaid, loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus kaasasutaja ja loomulikult on ka vegan. Jutuajamine sai tõuke ühest veidrast juhtumist, millest . Toimetus sai MTÜ-lt Loomus pressiteate, kus anti teada, et 1. augustist algab kogu kuu kestev taimse piima vä...2023-08-0141 minRohetund | Geenius.eeKui pakendil on sõna “piim”, peab sisu olema seaduse järgi loomne, aga see ei keela taimsest piimast kirjutamist või rääkimistOsa inimesi on harjunud, et kui jutuks on piim, siis räägitakse lehmapiimast. Ent piim ei ole ainult lehmapiim, isegi kui see Euroopa Liidu määrusega seadustada ja sel moel piima tähendus vaid loomse päritoluga ühendada. Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan kutsus vestluskaaslaseks Kadri Tapersoni, et rääkida hägusast valgest vedelikust, mida tuntakse sõna all “piim”. Taperson on üks Eesti tuntumaid loomade õiguste eest seisjaid, loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus kaasasutaja ja loomulikult on ka vegan. Jutuajamine sai tõuke ühest veidrast juhtumist, millest Rohegeenius eelmisel nädalal kirjutas. Toimetus sai MTÜ-lt Loomus pressiteate, kus...2023-08-0141 minEestikeelsed podcastid06.07 Rohetund #22: Kuidas valmistada hobusesõnnikust paberit või lambikupleid? Eelarvamustega võideldes tegime äraKas laste kuuldes peaks ütlema “kaka” või “sõnnik” või lihtsalt “sitt”? Seekordses Rohetunnis sellest räägimegi, kuigi antud sõnakasutus pole teema juures kõige tähtsam. Olen Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan ja käisin paari päeva eest ühes erilises talus, mille perenaine Merly Mändla valmistub Avatud Talude Päevaks. See toob 16. juulil üle Eesti taludesse maaelu nuusutama kümneid tuhandeid uudishimulikke. Loodetavasti ka Mändla pere tallu, mis on kahtlemata eriline. Midagi sellist Eestis kindlasti mujal ei näe kui Lääne-Nigula vallas Varikul. Moodsas, kuid looduse keskele võrratult sobituvas Abramani talus kasvatatakse ilu-, ravim- ja maitsetaimi. Ja h...2023-07-0615 minRohetund | Geenius.eeKuidas valmistada hobusesõnnikust paberit või lambikupleid? Eelarvamustega võideldes tegime äraKas laste kuuldes peaks ütlema “kaka” või “sõnnik” või lihtsalt “sitt”? Seekordses Rohetunnis sellest räägimegi, kuigi antud sõnakasutus pole teema juures kõige tähtsam. Olen Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan ja käisin paari päeva eest ühes erilises talus, mille perenaine Merly Mändla valmistub Avatud Talude Päevaks. See toob 16. juulil üle Eesti taludesse maaelu nuusutama kümneid tuhandeid uudishimulikke. Loodetavasti ka Mändla pere tallu, mis on kahtlemata eriline. Midagi sellist Eestis kindlasti mujal ei näe kui Lääne-Nigula vallas Varikul. Moodsas, kuid looduse keskele võrratult sobituvas Abramani talus...2023-07-0615 minEestikeelsed podcastid21.06 Rohetund #21: Reportaaž kullaaugust ehk lugu sellest, miks prügi on väärtuslik kraamEesti elanikud ja ettevõtted tekitavad aastas sadu tuhanded tonne jäätmeid, mis on sorteerimata. Suur osa sellest jõuab Jõelähtme Jäätmete Taaskasutuskeskusse, kuhu on kahekümne aastaga kogunenud ligi 30 meetri kõrgune ja ilmatu suurel alal laiuv prügimägi. Enamik sellest on tekkinud ajal, mil sorteerimise sõna tunti, aga seda ei kasutatud prügist rääkides. Nüüdseks jõuab sinna mäkke ehk ladestamisele vaid väike osa sellest, mida inimesed ära viskavad. Võiks aga jõuda veel palju vähem. Olen Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan ja käisin eile Jõelähtmes, et teada saada, kui p...2023-06-2119 minRohetund | Geenius.eeReportaaž kullaaugust ehk lugu sellest, miks prügi on väärtuslik kraamEesti elanikud ja ettevõtted tekitavad aastas sadu tuhanded tonne jäätmeid, mis on sorteerimata. Suur osa sellest jõuab Jõelähtme Jäätmete Taaskasutuskeskusse, kuhu on kahekümne aastaga kogunenud ligi 30 meetri kõrgune ja ilmatu suurel alal laiuv prügimägi. Enamik sellest on tekkinud ajal, mil sorteerimise sõna tunti, aga seda ei kasutatud prügist rääkides. Nüüdseks jõuab sinna mäkke ehk ladestamisele vaid väike osa sellest, mida inimesed ära viskavad. Võiks aga jõuda veel palju vähem. Olen Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan ja käisin eile Jõelähtmes, e...2023-06-2119 minEestikeelsed podcastid14.06 Rohetund #20: TalTech tabas uue rohetehnoloogia magistriõppega kümnesse - huvi on rekordilineJu TalTechis teati, et midagi sellist juhtub. Vähemalt loodeti, sest taastuvenergia pöörane areng ei alanud mitte ainult Ukraina sõjast tõukunud arengutest – Venemaa värvides fossiilkütustest sai out, kohalikust taastuvenergiast in. Sõjal on aga roheenergia tehnoloogia võidukäigus kindlasti tähtis osa. Seega pole imestada, et eelmisel aastal TalTechis alanud eestikeelne õppekava “Rohelised energiatehnoloogiad” on nüüd inseneriteaduskonna magistrikavade seas kõige populaarsem. See on loogiline. Eestis on kamaluga ettevõtteid, kus mõeldakse välja ja toodetakse taastuvenergia tehnoloogiaid, mis on maailmas hinnatud ja ainukordsed. Nad vajavad haritud päid. Kui need tulevad Eestist, siis on see neile...2023-06-1335 minRohetund | Geenius.eeTalTech tabas uue rohetehnoloogia magistriõppega kümnesse - huvi on rekordiline Ju TalTechis teati, et midagi sellist juhtub. Vähemalt loodeti. Taastuvenergia pöörane areng ei alanud mitte ainult Ukraina sõja järelmitest. Venemaa värvides fossiilkütustest sai küll out ja kohalikust taastuvenergiast in, aga "sõda" roherindel algas varem. Mis ei tähenda, et sõjal ei oleks roheenergia tehnoloogia võidukäigus oma tähtis osa. Pole imestada, et eelmisel aastal TalTechis alanud eestikeelne õppekava “Rohelised energiatehnoloogiad” on aasta hiljem inseneriteaduskonna magistrikavade seas kõige populaarsem. See on loogiline. Eestis on kamaluga ettevõtteid, kus mõeldakse välja ja tood...2023-06-1335 minEestikeelsed podcastid09.06 Rohetund #19: Mis juhtub klaaspakendiga pärast seda, kui oled selle konteinerisse kildudeks visanud?Mis juhtub, kui klaasitehase sulatusahju satub kogemata sõrmeotsa suurune kivi või rauatükk? Millist vaeva peab nägema klaastaara sorteerimisettevõte, et eraldada pudelitelt korgid ja purkidelt kaaned? Kuidas on võimalik värvi järgi sorteerida miljoneid väikseid klaasikilde? Seda on keeruline ette kujutada, aga niisugust tööd tehakse Järvakandis, kus asuvad kõrvuti mitu klaasiga tegelevat ettevõtet. Neist üks on Sibelco, maailma üks suurimaid kaevandusfirmasid, mille Eesti tütarettevõte sorteerib enne klaasi ümbersulatamisse saatmist klaaspakendeid. Sibelco naabruses on kuulus Järvakandi klaasitehas, kus kunagi toodeti peamiselt aknaklaasi. 144 aasta pikkune klaasitootmise traditsioon on Järvakandis nüüdseks...2023-06-0929 minRohetund | Geenius.eeMis juhtub klaaspakendiga pärast seda, kui oled selle konteinerisse kildudeks visanud?Mis juhtub, kui klaasitehase sulatusahju satub kogemata sõrmeotsa suurune kivi või rauatükk? Millist vaeva peab nägema klaastaara sorteerimisettevõte, et eraldada pudelitelt korgid ja purkidelt kaaned? Kuidas on võimalik värvi järgi sorteerida miljoneid väikseid klaasikilde? Seda on keeruline ette kujutada, aga niisugust tööd tehakse Järvakandis, kus asuvad kõrvuti mitu klaasiga tegelevat ettevõtet. Neist üks on Sibelco, maailma üks suurimaid kaevandusfirmasid, mille Eesti tütarettevõte sorteerib enne klaasi ümbersulatamisse saatmist klaaspakendeid. Sibelco naabruses on kuulus Järvakandi klaasitehas, kus kunagi toodeti peamiselt aknaklaasi. 144 aasta pikkune klaasi...2023-06-0929 minEestikeelsed podcastid30.05 Rohetund #18: Eesti idufirma Futugrid pöörab energiakasutuse loogika pea pealeRohetunni seekordses saates räägime energia juhtimisest. Sellest, kuidas elektrivõrgus kasutusel olevat võimsus saaks tarbimise kõrghetkedel teatud kohtades vähendada ja sel moel saaks seda energiat kasutada need valdkonnad, mis seda väga vajavad. Ehk siis sisuliselt võtab keegi kuskilt kasutult lohakil oleva energia ära ja annab võimaluse seda kasutada seal, kes seda vaja on. Eriti oluline on see ajal, mil elekter on väga kallis. Saatekülalised on iduettevõtte Futugrid asutajad Leino Schnur ja Toomas Valge, kes väidavad, et nad suudavad selle teoks teha. Nende idee on nii innovaatiline, et praegu on selle teostumis...2023-05-3027 minRohetund | Geenius.eeEesti idufirma Futugrid pöörab energiakasutuse loogika pea pealeRohetunni seekordses saates räägime energia juhtimisest. Sellest, kuidas elektrivõrgus kasutusel olevat võimsus saaks tarbimise kõrghetkedel teatud kohtades vähendada ja sel moel saaks seda energiat kasutada need valdkonnad, mis seda väga vajavad. Ehk siis sisuliselt võtab keegi kuskilt kasutult lohakil oleva energia ära ja annab võimaluse seda kasutada seal, kes seda vaja on. Eriti oluline on see ajal, mil elekter on väga kallis. Saatekülalised on iduettevõtte Futugrid asutajad Leino Schnur ja Toomas Valge, kes väidavad, et nad suudavad selle teoks teha. Nende idee on nii inn...2023-05-3027 minEestikeelsed podcastid29.05 Rohetund #17: Miks on Tallinna lennujaam üks Euroopa keskkonnasäästlikumaid?Kuigi lennundus on suure keskkonnajäljega, on üllatav, kui väike on Tallinna lennujaama süsinikujalajälg – ainult kaks kilogrammi ühe lennujaama läbiva reisija kohta aastas. Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike toob võrdluse: “See on sama palju kui sõita Toyoto Yarisega 15 km.” Miks see nii on ja kuidas see saavutatud on, sellest Rohetunni saates juttu tulebki. Lennujaamas käis Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan.2023-05-2931 minRohetund | Geenius.eeMiks on Tallinna lennujaam üks Euroopa keskkonnasäästlikumaid?Kuigi lennundus on suure keskkonnajäljega, on üllatav, kui väike on Tallinna lennujaama süsinikujalajälg – ainult kaks kilogrammi ühe lennujaama läbiva reisija kohta aastas. Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike toob võrdluse: “See on sama palju kui sõita Toyoto Yarisega 15 km.” Miks see nii on ja kuidas see saavutatud on, sellest Rohetunni saates juttu tulebki. Lennujaamas käis Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan.2023-05-2931 minEestikeelsed podcastid17.05 Rohetund #16: Ühekordsed pakendid lendavad ajaloo prügikasti. Need kolm ettevõtet võivad selle ära tehaRohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kutsus stuudiosse kolm tulevikku muutvat inimest. Nad kõik on iduettevõtetele hoogu andva programmi ja telesaate Ajujaht 20 väljavalitu seas ja nad kõik tegelevad pakenditega. Õigemini sellega, et kaoksid ühekordsed pakendid, olgu need siis kotid või karbid. See on suure keskkonnamõjuga valdkond, mis Eestis ja Euroopas tasapisi muutub, aga üleilmne käitumisharjumus vajab tugevat tõuget. Loodetavasti on nende tõukajate seas just nemad. Stuudiokülalised on osaühingu Baun tegevjuht Ana Jaansalu, Low imPacki asutaja Kaie Kaas-Ojavere ja Pakoo kaasasutaja Karl Erik Vanem. Nende loodud korduskasutatavad pakendid on vastupidavad, tarbijasõbralikud ja innovaatilis...2023-05-1648 minRohetund | Geenius.eeÜhekordsed pakendid lendavad ajaloo prügikasti. Need kolm ettevõtet võivad selle ära tehaRohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kutsus stuudiosse kolm tulevikku muutvat inimest. Nad kõik on iduettevõtetele hoogu andva programmi ja telesaate Ajujaht 20 väljavalitu seas ja nad kõik tegelevad pakenditega. Õigemini sellega, et kaoksid ühekordsed pakendid, olgu need siis kotid või karbid. See on suure keskkonnamõjuga valdkond, mis Eestis ja Euroopas tasapisi muutub, aga üleilmne käitumisharjumus vajab tugevat tõuget. Loodetavasti on nende tõukajate seas just nemad. Stuudiokülalised on osaühingu Baun tegevjuht Ana Jaansalu, Low imPacki asutaja Kaie Kaas-Ojavere ja Pakoo kaasasutaja Karl Erik Vanem. Nende loodud korduskasutatavad pakendid on va...2023-05-1648 minEestikeelsed podcastid05.04 Rohetund #14: Eesti idufirma aparaat suudab kosmilise kiirguse abil läbi vaadata kõigest, ka betooni täis Vene allveelaevastPaldiskis asus Nõukogude Liidu üks suuremaid ja moodsamaid tuumaallveelaevnike õppekeskusi. Praeguseks on sellest järel vähe, kuid see vähene on see kõige tähtsam ja ohtlikum osa. Need on kahe tuumaallveelaeva osalised korpused ning nende sees istuvad tuumareaktorid. Tuumakütust neis küll enam ei ole, kuid reaktorid on kõrge radiatsiooniga. Need on nii kiirgusohtlikud, et enne lahkumist valasid Vene sõjaväelased kaks laevakorpust umbes kolmveerandi ulatuses betooni täis. Korpuste ümber ehitati omakorda paksude raudbetoonseintega sarkofaagid. Need on 15–20 meetrit pikad ja 12 meetrit laiad. Endine õppekeskus anti Eestile üle 1995. aastal. Varsti saabub aeg, mil sarkofaagid ei pruu...2023-05-0517 minRohetund | Geenius.eeEesti idufirma aparaat suudab kosmilise kiirguse abil läbi vaadata kõigest, ka betooni täis Vene allveelaevastPaldiskis asus Nõukogude Liidu üks suuremaid ja moodsamaid tuumaallveelaevnike õppekeskusi. Praeguseks on sellest järel vähe, kuid see vähene on see kõige tähtsam ja ohtlikum osa. Need on kahe tuumaallveelaeva osalised korpused ning nende sees istuvad tuumareaktorid. Tuumakütust neis küll enam ei ole, kuid reaktorid on kõrge radiatsiooniga. Need on nii kiirgusohtlikud, et enne lahkumist valasid Vene sõjaväelased kaks laevakorpust umbes kolmveerandi ulatuses betooni täis. Korpuste ümber ehitati omakorda paksude raudbetoonseintega sarkofaagid. Need on 15–20 meetrit pikad ja 12 meetrit laiad. Endine õppekeskus anti Eestile üle 1995. aastal. Varsti saabub aeg, mil sar...2023-05-0517 minEestikeelsed podcastid27.04 Rohetund #13: Mis toimub Tallinki reisilaeva Baltic Queen varjatud ruumides?Reisilaevad on nagu väiksed ujuvad linnad, aga need on linnadest palju efektiivsemad. Need on inseneriteaduse tippsaavutused. Kuid reisijad näevad ainult pealispinda. Mis on peidus nende uste taga, millele on kirjutatud “ainult meeskonnale”, seda reisija ei näe. Järgnevas loos viin kuulaja nende uste taha, Tallinki reisiparvlaeva Baltic Queeni kõige alumistele tekkidele, aga ka kaptenisillale. Tallinki keskkonnaekspert Andrus Vaher ja vanemmehaanik Urmas Kuus tegid mulle peensusteni selgeks, milliseid keskkonda säästvaid lahendusi laeval kasutatakse, kuidas toimetatakse jäätmetega, jahutatakse ruume, valitakse optimaalset kiirust ja kurssi või hoitakse kokku kütust ja seeläbi vähendatakse süsinikuheidet. See...2023-04-271h 09Eestikeelsed podcastid27.04 Rohetund #13: Mis toimub Tallinki reisilaeva Baltic Queen varjatud ruumides?Reisilaevad on nagu väiksed ujuvad linnad, aga need on linnadest palju efektiivsemad. Need on inseneriteaduse tippsaavutused. Kuid reisijad näevad ainult pealispinda. Mis on peidus nende uste taga, millele on kirjutatud “ainult meeskonnale”, seda reisija ei näe. Järgnevas loos viin kuulaja nende uste taha, Tallinki reisiparvlaeva Baltic Queeni kõige alumistele tekkidele, aga ka kaptenisillale. Tallinki keskkonnaekspert Andrus Vaher ja vanemmehaanik Urmas Kuus tegid mulle peensusteni selgeks, milliseid keskkonda säästvaid lahendusi laeval kasutatakse, kuidas toimetatakse jäätmetega, jahutatakse ruume, valitakse optimaalset kiirust ja kurssi või hoitakse kokku kütust ja seeläbi vähendatakse süsinikuheidet. See...2023-04-271h 09Rohetund | Geenius.eeMis toimub Tallinki reisilaeva Baltic Queen varjatud ruumides?Reisilaevad on nagu väiksed ujuvad linnad, aga need on linnadest palju efektiivsemad. Need on inseneriteaduse tippsaavutused. Kuid reisijad näevad ainult pealispinda. Mis on peidus nende uste taga, millele on kirjutatud “ainult meeskonnale”, seda reisija ei näe. Järgnevas loos viin kuulaja nende uste taha, Tallinki reisiparvlaeva Baltic Queeni kõige alumistele tekkidele, aga ka kaptenisillale. Tallinki keskkonnaekspert Andrus Vaher ja vanemmehaanik Urmas Kuus tegid mulle peensusteni selgeks, milliseid keskkonda säästvaid lahendusi laeval kasutatakse, kuidas toimetatakse jäätmetega, jahutatakse ruume, valitakse optimaalset kiirust ja kurssi või hoitakse kokku kütust ja seeläbi vähendatakse süs...2023-04-271h 09Eestikeelsed podcastid26.04 Rohetund #12: Linnade rohealadel varitseb peaaegu nähtamatu oht – puugiküttidega jahilkäik andis suure saagiKui Tervise Arengu Instituudi (TAI) neli töötajat Haapsallu jõuavad, varitsevad neid piiskopilinnuse ümbruses tuhanded puugid. Nad on valmis iga neist mööduva inimese külge klammerduma. Seekord on aga tegemist vandenõuga – puugid ise on ohvrid. TAI puugikütidel on jalas kõrge säärega kummikud, pikad sokid on tõmmatud üle püksisäärte. Kui poleks, oleks nad vereimejatele kerge saak. Mõni neist ämblikulaadsetest jõuaks kindlasti eesmärgini. Puugiküttidel on kaasas ruutmeetrised valged linad – lipud, nagu nad ütlevad –, mida nad mööda roheala lohistavad. Neile kinnitunud puugid pistetakse pintsettidega katseklaasi ja viiakse laborisse. Haapsalu Krahviaed on paik, mida armasta...2023-04-2646 minRohetund | Geenius.eeLinnade rohealadel varitseb peaaegu nähtamatu oht – puugiküttidega jahilkäik andis suure saagiKui Tervise Arengu Instituudi (TAI) neli töötajat Haapsallu jõuavad, varitsevad neid piiskopilinnuse ümbruses tuhanded puugid. Nad on valmis iga neist mööduva inimese külge klammerduma. Seekord on aga tegemist vandenõuga – puugid ise on ohvrid. TAI puugikütidel on jalas kõrge säärega kummikud, pikad sokid on tõmmatud üle püksisäärte. Kui poleks, oleks nad vereimejatele kerge saak. Mõni neist ämblikulaadsetest jõuaks kindlasti eesmärgini. Puugiküttidel on kaasas ruutmeetrised valged linad – lipud, nagu nad ütlevad –, mida nad mööda roheala lohistavad. Neile kinnitunud puugid pistetakse pintsettidega katseklaasi ja viiakse laboriss...2023-04-2646 minEestikeelsed podcastid21.04 Rohetund #11: Reportaaž Maamessilt, kus näidatakse erakordset roheinnovatsiooniLaupäevani kestval Maamessil on kohal ligi 450 ettevõtet, kellest suure osa tegevus on põllumajandusega seotud. Aga sugugi mitte ainult. See on nagu suur rahvapidu, kus näitavad end ka muude valdkondade firmad. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan leidis Tartu messikeskusest üles Arbonicsi, Paultechi, BioAgri ja Neste. Neil kõigil on keskkonnasäästlikkuse valdkonnas ja roheinnovatsioonis midagi olulist tehtud.2023-04-2129 minRohetund | Geenius.eeReportaaž Maamessilt, kus näidatakse erakordset roheinnovatsiooniLaupäevani kestval Maamessil on kohal ligi 450 ettevõtet, kellest suure osa tegevus on põllumajandusega seotud. Aga sugugi mitte ainult. See on nagu suur rahvapidu, kus näitavad end ka muude valdkondade firmad. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan leidis Tartu messikeskusest üles Arbonicsi, Paultechi, BioAgri ja Neste. Neil kõigil on keskkonnasäästlikkuse valdkonnas ja roheinnovatsioonis midagi olulist tehtud. 2023-04-2129 minEestikeelsed podcastid08.04 Rohetund #9: Mis juhtub, kui ühekordsed nõud keelatakse?Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kutsus stuudiosse kaks meest, kes teavad midagi, mida enamik inimesi ei tea. Nad teavad seda, kuidas tänavu suvel Tallinnas ja järgmisest aastast kogu Eestis peavad spordivõistluste, festivalide ja kontsertide korraldajad hakkama saama nii, et ei kasuta grammigi ühekordseid nõusid. Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba ja festivali Augustibluus korraldaja Martti Mutli räägivad sellest, mis jääb kardina taha – pandipakendi süsteemist ja selle toimimisest. Osa ürituste korraldajate jaoks on see uus teema, osa jaoks mitte, aga nad kõik peavad hakkama saama. Kaupo Karba sõnul on see väga, väga suur muutus, milleg...2023-04-0825 minRohetund | Geenius.eeMis juhtub, kui ühekordsed nõud keelatakse?Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan kutsus stuudiosse kaks meest, kes teavad midagi, mida enamik inimesi ei tea. Nad teavad seda, kuidas tänavu suvel Tallinnas ja järgmisest aastast kogu Eestis peavad spordivõistluste, festivalide ja kontsertide korraldajad hakkama saama nii, et ei kasuta grammigi ühekordseid nõusid. Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba ja festivali Augustibluus korraldaja Martti Mutli räägivad sellest, mis jääb kardina taha – pandipakendi süsteemist ja selle toimimisest. Osa ürituste korraldajate jaoks on see uus teema, osa jaoks mitte, aga nad kõik peavad hakkama saama. Kaupo Karba sõnul on see väga, väga su...2023-04-0825 minEestikeelsed podcastid06.04 Rohetund #8: Reportaaž ehitusmessilt. Need on kõige erilisemad taastuvenergialahendused, mida messilt leidsimeTallinnas algas kolmapäeval ehitusmess Eesti Ehitab, mida saab külastada laupäeva õhtuni. Eesti Näituste messikeskuses on kohal üle 130 ettevõtte ja organisatsiooni kaheksast riigist. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan käis neljapäeval messiboksid läbi, aga mikrofoni pani nina alla ainult nende tootjate esindajatele, kes tegelevad taastuvenergialahendustega. Ja päris mitu üllatust oli – osast tehnoloogiatest polnud kuulnudki.2023-04-0626 minRohetund | Geenius.eeReportaaž ehitusmessilt. Need on kõige erilisemad taastuvenergialahendused, mida messilt leidsimeTallinnas algas kolmapäeval ehitusmess Eesti Ehitab, mida saab külastada laupäeva õhtuni. Eesti Näituste messikeskuses on kohal üle 130 ettevõtte ja organisatsiooni kaheksast riigist. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan käis neljapäeval messiboksid läbi, aga mikrofoni pani nina alla ainult nende tootjate esindajatele, kes tegelevad taastuvenergialahendustega. Ja päris mitu üllatust oli – osast tehnoloogiatest polnud kuulnudki. 2023-04-0626 minEestikeelsed podcastid05.04 Rohetund #7: Kuidas saada hakkama ilma reostava kodukeemiata? Eesti tootja Mulieres teab ja räägib suu puhtaksKui sõidate ühistranspordis, seisate poekassas või jalutate linnas kellegi selja taga ning teie ninna tungib ebaloomulikult tugev lavendli-, kevadõite, troopika- või muu lõhn, siis suure tõenäosusega on teie lähedal olev inimene pesnud oma rõivaid tavalise pesuvahendiga. Sellisega, millel on loodusega vähe pistmist. Kui kasutate ise samasugust pesuvahendit, siis te ilmselt seda lõhna ei tunne, sest see on loomulik osa teie lõhnakeskkonnast. Aga kui ei kasuta, siis on ümbritsev elukeskkond täis keemiahaisu. Niisugused pesuvahendid võivad tunduda taskukohased ja olla tõhusad, ent neile on alternatiive, mis on keskkonnasõbraliku...2023-04-0431 minRohetund | Geenius.eeKuidas saada hakkama ilma reostava kodukeemiata? Eesti tootja Mulieres teab ja räägib suu puhtaksKui sõidate ühistranspordis, seisate poekassas või jalutate linnas kellegi selja taga ning teie ninna tungib ebaloomulikult tugev lavendli-, kevadõite, troopika- või muu lõhn, siis suure tõenäosusega on teie lähedal olev inimene pesnud oma rõivaid tavalise pesuvahendiga. Sellisega, millel on loodusega vähe pistmist. Kui kasutate ise samasugust pesuvahendit, siis te ilmselt seda lõhna ei tunne, sest see on loomulik osa teie lõhnakeskkonnast. Aga kui ei kasuta, siis on ümbritsev elukeskkond täis keemiahaisu. Niisugused pesuvahendid võivad tunduda taskukohased ja olla tõhusad, ent neile on alternati...2023-04-0431 minEestikeelsed podcastid22.03 Rohetund #6: Nad loobusid isiklikust autost. Miks nad seda tegid ja kuidas hakkama saavad?Eestis on registreeritud nii palju autosid, et see peaks istumise all olema peaaegu igal täiskasvanul inimesel. Tegelikult on muidugi palju pidevalt seisvaid või harva kasutatavaid autosid, ent seda enam tekib küsimus: miks neid siis omada, kui saab teisiti? Rohegeenius kutsus stuudiosse kaks inimest, kes on autoga teinud lõpparve ja ei kahetse uut elu hetkekski. Aivar Haller on mentor, treener ja endine tippsportlane, kes oli varem veendunud autosõber. Nüüd on tema igapäeva osa jalutamine, ühistransport, rendiauto ja vahel ka elektritõukeratas. Liina-Maria Lepik on autovaba elu elanud poolteist aastat. Rong, tramm, jalgratas, rendiauto ja jalgsi käimi...2023-03-2231 minRohetund | Geenius.ee22.03 Rohetund #6: Nad loobusid isiklikust autost. Miks nad seda tegid ja kuidas hakkama saavad?Eestis on registreeritud nii palju autosid, et see peaks istumise all olema peaaegu igal täiskasvanul inimesel. Tegelikult on muidugi palju pidevalt seisvaid või harva kasutatavaid autosid, ent seda enam tekib küsimus: miks neid siis omada, kui saab teisiti? Rohegeenius kutsus stuudiosse kaks inimest, kes on autoga teinud lõpparve ja ei kahetse uut elu hetkekski. Aivar Haller on mentor, treener ja endine tippsportlane, kes oli varem veendunud autosõber. Nüüd on tema igapäeva osa jalutamine, ühistransport, rendiauto ja vahel ka elektritõukeratas. Liina-Maria Lepik on autovaba elu elanud poolteist aa...2023-03-2231 minEestikeelsed podcastid20.02 Rohetund #4: Negavati konkurss tõmbab käima noorte roheideed, aga mis neist sähvatustest hiljem saab?Veebruari alguses kuulutas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) välja järjekordse Negavati konkursi. Sinna oodatakse 18-30-aastaste noorte roheideid, mis võiksid kunagi mõttest kaugemale jõuda ja “lendama hakata”. Kui paljud ka päriselt hakkavad ja miks osa hääbuvad, sellest rääkis Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan Keskkonnainvesteeringute Keskuse Negavati projektijuhi Anni Raiega. Rääkisime ka muust: Kas ettevõtjate mõttemaailm ongi juba pöördumatult roheliseks muutunud ja see on uus normaalsus või on selles veel justkui pealesunnitud tegevust stiilis: näitame, et midagi teeme, sorteerime prügi ja keerame kütte vähemaks, aga samas loodetakse, et see hullus läheb kunag...2023-02-2018 minRohetund | Geenius.eeRohetund #4: Negavati konkurss tõmbab käima noorte roheideed, aga mis neist sähvatustest hiljem saab?Veebruari alguses kuulutas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) välja järjekordse Negavati konkursi. Sinna oodatakse 18-30-aastaste noorte roheideid, mis võiksid kunagi mõttest kaugemale jõuda ja “lendama hakata”. Kui paljud ka päriselt hakkavad ja miks osa hääbuvad, sellest rääkis Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan Keskkonnainvesteeringute Keskuse Negavati projektijuhi Anni Raiega. Rääkisime ka muust: Kas ettevõtjate mõttemaailm ongi juba pöördumatult roheliseks muutunud ja see on uus normaalsus või on selles veel justkui pealesunnitud tegevust stiilis: näitame, et midagi teeme, sorteerime prügi ja keerame kütte vähemaks, aga samas lood...2023-02-2018 minEestikeelsed podcastid19.02 Rohetund #3: Eesti idufirma valmistab seeneniidistikust kanaliha ja kala analoogi. Kuidas see võimalik on?Mati Foods teeb midagi erakordset. Nad on välja mõelnud, kuidas valmistada mükovalgust ehk seeneniidistikust lihaanalooge. See näeb välja nagu kanafilee või kala ja maitse on samuti originaali sarnane. Miks peaks seeneniidistikust toitu valmistama? Sest sellel on tohutult palju väiksem keskkonnajalajälg kui traditsioonilisel liha ja kala kasvatamisel. Plusse on veel. Seeneniidistik kasvab väga kiiresti ja seda saab toota suurtes kogustes lühikese aja jooksul. Mükovalk on toitev ja tervislik. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan invervjueeris Mati Foodsi kaasasutajat Andrean Razumovskit, kes rääkis välja peaaegu kõik mükovalgust toidu valmistamise saladused.2023-02-1933 minRohetund | Geenius.ee19.02 Rohetund #3: Eesti idufirma valmistab seeneniidistikust kanaliha ja kala analoogi. Kuidas see võimalik on?Mati Foods teeb midagi erakordset. Nad on välja mõelnud, kuidas valmistada mükovalgust ehk seeneniidistikust lihaanalooge. See näeb välja nagu kanafilee või kala ja maitse on samuti originaali sarnane. Miks peaks seeneniidistikust toitu valmistama? Sest sellel on tohutult palju väiksem keskkonnajalajälg kui traditsioonilisel liha ja kala kasvatamisel. Plusse on veel. Seeneniidistik kasvab väga kiiresti ja seda saab toota suurtes kogustes lühikese aja jooksul. Mükovalk on toitev ja tervislik. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan invervjueeris Mati Foodsi kaasasutajat Andrean Razumovskit, kes rääkis välja peaaegu kõik mükovalgust to...2023-02-1933 min
Eestikeelsed podcastid18.02 Rohetund #2: Kõige suurem biojäätmete asjatundja selgitab, mida sorteerides valesti tehakseKomposteerimine ja sorteerimine on paberil justkui lihtne, aga praktikas ei taha see asi eriti hästi käima minna. Vanast harjumusest visatakse toidujäätmed olmeprügi hulka, mis on aga puhas raiskamine nii nende jaoks, kes biojäätmeid muust prügist ei eralda kui ka jäätmekäitlejatele, kes valmistavad jäätmeist kompostmulda või biogaasi. Toidujäätmete olmeprügisse viskamine tekitab kulu käitlejatele, kes ei saa prügiveoautos kokku surutud määrdunud sodist välja sorteerida taaskasutatavat materjali ja kõik tuleb ahjus põletada. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan vestles Maardus asuva biogaasitehase EKT Ecobio arendusjuhi Kalle Grentsiga koduse ja suures tehases k...2023-02-1830 minRohetund | Geenius.ee18.02 Rohetund #2: Kõige suurem biojäätmete asjatundja selgitab, mida sorteerides valesti tehakseKomposteerimine ja sorteerimine on paberil justkui lihtne, aga praktikas ei taha see asi eriti hästi käima minna. Vanast harjumusest visatakse toidujäätmed olmeprügi hulka, mis on aga puhas raiskamine nii nende jaoks, kes biojäätmeid muust prügist ei eralda kui ka jäätmekäitlejatele, kes valmistavad jäätmeist kompostmulda või biogaasi. Toidujäätmete olmeprügisse viskamine tekitab kulu käitlejatele, kes ei saa prügiveoautos kokku surutud määrdunud sodist välja sorteerida taaskasutatavat materjali ja kõik tuleb ahjus põletada. Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan vestles Maardus asuva biogaasitehase EKT Ecobio arendusjuhi Kal...2023-02-1830 minEestikeelsed podcastid16.02 Rohetund #1: Mille taha takerdub Tallinna transpordi ristkasutus?Kui autoinimesed hakkavad rääkima Tallinna ühistranspordist, siis ei tõota see ühistranspordile head. Küll on bussid, trammid, trollid räpased, ei sobi istmelaius või kaasreisijate parfüüm. Vinguviiul on lihtne olla, aga astume sammu tagasi ja vaatame, mis on mitme eri transpordiliigi kasutusmugavuse kõige kõrgemad mättad, mille taha komistatakse. Mitte ainult ühistranspordi, vaid kõigi pealinna transpordiliikide ühise kasutamise vaates. Kuidas teha nii, et transpordi ristkasutus oleks sujuv, odav, mugav ja kõigile arusaadav, sellest rääkis Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan rendiautode teenust pakkuva Citybee Eesti juhi Egert Kivisaarega.2023-02-1635 minRohetund | Geenius.eeRohetund #1: Mille taha takerdub Tallinna transpordi ristkasutus?Kui autoinimesed hakkavad rääkima Tallinna ühistranspordist, siis ei tõota see ühistranspordile head. Küll on bussid, trammid, trollid räpased, ei sobi istmelaius või kaasreisijate parfüüm. Vinguviiul on lihtne olla, aga astume sammu tagasi ja vaatame, mis on mitme eri transpordiliigi kasutusmugavuse kõige kõrgemad mättad, mille taha komistatakse. Mitte ainult ühistranspordi, vaid kõigi pealinna transpordiliikide ühise kasutamise vaates. Kuidas teha nii, et transpordi ristkasutus oleks sujuv, odav, mugav ja kõigile arusaadav, sellest rääkis Rohegeeniuse vastutav toimetaja Ivar Soopan rendiautode teenust pakkuva Citybee Eesti juhi Egert Kivisaarega.2023-02-1636 min