Shows
ÖöülikoolEik Hermann „Mänguruum ja linnaruum“"Nägemus inimesest kui mängivast ehk arenema arenevast olendist. Mängiva inimese jaoks saab maailmast mänguruum selle sõna laiendatud tähenduses. Sellest rakursist vaatan otsa ka linnaruumile ja küsin, mis linnaruum mänguruumina olla saaks.", nõnda tutvustab filosoof Eik Hermann oma mõtisklust.Muusika: Count Duke: Uri Caine Tim Lefebvre, Zach DanzigerÖöülikool tänab: Tallinna Linnaruumifestival ja Pille Laiakask.Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa Toimetaja: Jaan Tootsen
2025-08-2550 minÖöülikoolTaive Särg ja Mati Kaalep „Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija“Autoril on loomingule õigused - ta otsustab, kes ja kuidas võib tema loometööd kasutada. Kuidas selline kaitse on ajalooliselt välja kujunenud? Need õigused kaitsevad loomeinimest ja annavad talle võimaluse oma töö eest tunnustust ja tasu saada. Aga kui tegu on näiteks rahvalauluga? Perepärimusega? Kuivõrd on lahutatav inimene ja tema looming?Viljandi pärimusmuusika festivalil on "Ööülikooli" vestlusringis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive Särg ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.Ööülikool tänab: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia lektorit ja kultuurikorralduse valdkonna uurija Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš. Viljandi pärimusmuusika...
2025-08-2550 minÖöülikoolTõnu Õnnepalu ja Tiit Maran „Väljasuremise jäljed“Kuuenda väljasuremislaine aegu on paljudest liikidest, kelle ökoloogiline olemus seisneb massilisuses, alles jäänud vaid museaalid: arvukuse kahanedes võivad nad küll liigina edasi elada, loomaaedades või pisikestes asurkondades, aga senist funktsiooni ökosüsteemis nad enam täita ei suuda. On see elutantsu möödapääsmatu osa? Kas kunagi eksisteerinud looduslike koosluste alalhoidmine on alati mõistlik? Kõnelevad kirjanik Tõnu Õnnepalu ja zooloog Tiit Maran.Ööülikool tänab: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Botaanikaaed, Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival, Kaarin Hein, Margus Kasterpalu ja Timo Maran.Muusika: Ingri HøylandHeli: ...
2025-08-2550 minÖöülikoolPille Varmann „Mõtisklusi unenägudest“Unenäod on otsekui teine ilm, milles me magades rändame. Mõnikord on unenäod niivaimustavad, teinekord aga tekitavad ängi… Kolmandal aga näeme end käituvat viisil, mida me ilmsi mitte kunagi ei teeks…Nagu kõigel inimese juures, on ka unenägudel oma mõte. Need on osa psüühe isetervenemise mehhanismist. Nii nagu kogemata saadud haav peatselt armistub, nii tasakaalustavad unenäod mitte ainult meie hingehaavu, vaid teadliku mina ühekülgset ja alatihti vildakat vaadet olukorrale. Need justkui sunniks meie asju täiesti erineva, senitundmatu pilguga vaatama. Kui julgeda sellesse lähemalt süüvida, on se...
2025-08-1554 minÖöülikoolLembit Peterson „Teater: illusioon ja/või tegelikkus“Näitleja, lavastaja ja pedagoog Lembit Peterson: „Teater kui tunnetuse tee. Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruu...
2025-04-2050 minÖöülikoolTiit Leito „Hiiumaa loodus ajas ja ruumis“Loodusemees, keskkonnaekspert, kuid eelkõige ikkagi inimene, Tiit Leito on ilmselt üks parimaid väikesaarte ja laidude tundjaid Eestis. Loodus kui looja. Inimene kui vaatleja. Räägime pikemalt Hiiumaa külje all olevast Saarnaki laiu elust 70-ndatel aastatel kui seal käis suviti tööd tegemas kirev seltskond loomeinimesi. Loeti keelatud kirjandust ja tehti palju tööd. Otsiti elu mõtet. Tiit kõneleb ka piltidest ja tekstidest - eks need ole kõik erinevad meediumid maailmaga suhtlemisel.Muusika: Bo HannsonÖöülikool tänab: Hiiumaa kirjandusfestival ja Tiina MaibergHeli: Külli Tüli, Mart Kessel-Otsa
2025-03-1849 minÖöülikoolMeelika Hainsoo ja Ants Johanson „Igapäevapärimusest“See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi.Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad elades maal või linnas?Kas üldse ja mil viisil eelnevatelt põlvedelt päritud oskused, teadmised või tavad aitavad meid tänasel päeval?Ööülikool tänab ko...
2025-03-1850 minÖöülikoolDoris Kareva „Öömustrid“Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat. Kõnelen endasse talletunud mustritest; luuletustest, mis ühel või teisel viisil püüavad edasi anda öö olemuslikku salapära ja sellest tulvavaid tähendusi.Ööülikool tänab koostöö eest: Prima Vista kirjandusfestival, Eesti Rahva Muuseum ja Piret Simson.Heli: Külli Tüli, Ilmar MadisonToimetaja: Jaan Tootsen
2025-02-1750 minÖöülikoolOliver Orro „Alleedest, armastusega“Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast.Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajoonide kõrged viirpuuhekid. Sellest ja paljust muust kõneleb arhitektuuriloolane Oliver Orro.Ööülikool tänab Tallinna linnaruumifestivali ja Pille Laiakaske.Muusika: Mingo Rajandi "Dolorosa".Heli: Külli Tüli, Mart Kessel-OtsaToimetaja: Jaan Tootsen
2024-12-1950 minÖöülikoolTõnu Lehtsaar „Loomise võlu ja valu“Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt.Loovisiksused on sageli ise vastuolulised inimesed, kelle looming sünnib sisemisest valust. Aga on ka hetki, kus loomine on otsekui ilmutuslik vabanemine.Kui looming on loodud, peab looja sellega edasi elama, arvestama erinevate suhtumiste ja arvamustega. Suured loojad on need, kelle looming elab nendest kauem.Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.Heli: Külli Tüli, Taisto UuslailToimetaja: Jaan Tootsen
2024-12-1550 minÖöülikoolMarju Lauristin „Raamatute lugemisest kui kaduvast oskusest“Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel. Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama? Raamatutega kasvanud ja kujunenud põlvkond. Miks lugemine kui protsess on nii eriline ja oluline inimeseks kujunemisel? Miks on vaja lugeda ja kirjutada eesti keeles?Loeng on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid.Muusika: Tõnu Kõrvitsa heliteos "Tiibade hääl" / ÜlemereühendusesHeli: Külli Tüli, Taisto UuslailToimetaja: Jaan Tootsen
2024-12-1550 minÖöülikoolMihkel Kunnus „Inimese kimbatusest lihtsustuvas maailmas“Kunagi nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaimse heaolu ühe kriteeriumina inimeste lootust elamisväärsele tulevikule. Seesama organisatsioon kuulutas depressiooni epideemiaks juba aastal 2017, pärast seda on olukord läinud ainult hullemaks. Kui füüsik Stephen Hawkingilt küsiti tema ootamatult pika elu lõpul, mis on tema elurõõmu saladus, vastas Hawking, et 21-aastaselt keerati ta ootused täiesti nulli ja pärast seda oli iga elatud päev ja iga saavutus suur rõõmuallikas. Ehk lootus on alati ka siis, kui lootust justkui ei ole.Saade on salvestatud 2023. aasta augustis Viljandis Keskkonnahariduse Suveakadeemias.Ööülikool tänab koostöö eest Eesti K...
2024-10-1750 minÖöülikoolDoris Kareva „Tunnete keel“Maailmas on läbi aegade paljudes keeltes loodud lõpmatu hulk luuletusi, mis kõnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi näiteks kadedusest? Miks on mõnd tunnet palju kergem sõnadesse valada kui mõnd teist?Muusika: Helena Tulve "Silmaja", esitab Anna-Liisa EllerSaade on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid.Heli: Külli TüliHeli: Taisto Uuslail Toimetaja: Jaan Tootsen
2024-09-1348 min
Mis mõttes?#29: Kuidas podcastiga maailma muuta? Avalik salvestusMis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni? “Mis mõttes?” podcasti avalikul salvestusel kutsusime mõtteid jagama Eest...
2024-04-191h 29ÖöülikoolJuko-Mart Kõlar „Elu ja enda juhtimisest“Meil on elada umbes 4000 nädalat, mis tähendab, et ükskõik kui produktiivselt või efektiivselt me ka ei tegutseks, enamik huvitavaid ja vajalikke asju jääb ikkagi tegemata, enamik põnevaid kohti külastamata, enamiku huvitavate inimestega tutvumata. Ehk oleks mõistlik FOMO (ingl. k. fear of missing out) asendada JOMO-ga (joy of missing out)? Viljandi kultuuriakadeemia direktor ja loovettevõtluse õppejõud Juko-Mart Kõlar jagab mõned ideed, kuidas seda väikest osa eksistentsist, mida me kontrollida saame, kasutada nii, et see oleks väärtuslik ja tähenduslik meie enda ja meid ümbritsevate inimeste jaoks. Saade valmis koostöö...
2024-03-2850 minÖöülikoolLauri Õunapuu ja Lauri Sommer „Ööülikooli unenägu: Sammaldunud lood ja laulud“Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks, või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pärimuse jahtijate väljalastud tinade-pudina naginaid.Otepää vallas, Vidrike Külamajas vestetud jutud said salvestatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestivali „Ööbikuööd“ raamides 18. mail aastal 2023.Heli: Taisto UuslailToimetajad: Taisto Uuslail ja Jaan TootsenKõnelejad: Lauri Õunapuu ja Lauri SommerMuusika: Lauri Õunapu...
2023-09-0557 minÖöülikoolTuul Sepp ja Elo Kiivet „Elu aed on metsikult ilus“Kahaneva elurikkusega Maal peaks inimene elama ainult nii, et ühtlasi paraneks looduse seisund. Paljusid tehiskeskkonna probleeme – nagu näiteks õhureostust – ei pruugi me aga õieti tajudagi, kuna need on evolutsiooniliselt liiga uued. Muutust takistab ka kultuur: unistus isiklikust, ümaraks pöetud eramaja-iluaiast on põline, aga tõhusama elurikkuse-võrgustiku saaks luua hoopis tihedas linnas.Evolutsiooniliselt on kõik „ilus“ olnud meile kasulik. Ka vaesunud linnalooduse tajumine „koledana“ saab toimuda läbi evolutsiooni põhitööriista: õppimise.Linnade elurikkuse taastamisest räägivad arhitekt ja Tartu abilinnapea Elo Kiivet ning loomaökoloog Tuul Sepp.Vestlus salvestati 2023. aasta...
2023-08-2149 minÖöülikoolAnna Hints „Elust ja suitsusaunast“Filmirežissöör Anna Hints on hea näide sellest, et kui kuulata oma südame häält, siis varem või hiljem loksuvad asjad paika. Julgus eksida loob võimaluse suurele õnnestumisele. Julgus käia oma rada, olla Euroopa indiaanlane siin kaugel maanurgas, kus inimesed räägivad kummalist keelt, kus mõeldakse teisiti, kui Suure maailma kaanonid ette näevad. Perifeeria, mis pulbitseb uutest ideedest, kus suitsusauna soojus, sõpruskonna olemasolu lööb hinge valla, meeled õitsema. Kus ühtmoodi püha on nii varvaste vahel lirtsuv muda kui tähine taevas sauna katuse kohal.Toimetaja: Tõnis Tootsen, Jaan TootsenHel...
2023-08-0450 minÖöülikoolKristjan Korjus „Inimeseks olemise mõtestamine tehnoloogia arengu taustal“Matemaatik ja arvutiteadlane Kristjan Korjus vaagib tehnoloogia arengu rolli selles, kuidas inimene iseennast määratleb. Ajal, mil tehisneurovõrgud tegelevad teksti- ja pildiloomega ning läbivad üha edukamalt kõiksugu lõpueksameid ja sisseastumiskatseid, paistab üha vähemaks jäävat seda, mida saab pidada inimesele ainuomaseks. Tundub, et oleme eksistentsiaalses kriisis. Aga kas see ongi nii paha?Toimetaja: Tõnis Tootsen, Jaan TootsenHeli: Taisto Uuslail ja Tristan RebaneMuusika: Sander SaarmetsÖöülikool 2023
2023-07-2848 min
Laste ööülikoolLaste ööülikool. Peep Talving "Elu hoidmine ja päästmine"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-09-0214 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Kaja Kallas "Mis on poliitika?"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-08-3114 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Kaarel Tarand "Iseseisvus"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-08-3014 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Tiina-Mall Kreem "Kes olid baltisakslased?"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-08-2914 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Rasmus Puur "Rahvalaul ja meie"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-01-0714 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Mait Laas "Kust tuleb hing?"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-01-0612 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Sven Grünberg "Mis on muusika?"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-01-0412 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Marten Kaevats "Maailm ja keerukus"Raadioteatri lühiloengute sari "Laste ööülikool" on lastele mõeldud minisari, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2022-01-0311 min
ÖöülikoolÖöülikool. Näitleja ja lavastaja Elmo Nüganen "Lavastades Tammsaaret"Elmo Nüganen räägib saates põhiliselt Dostojevskist ja Tammsaarest. Leiab oma võrdluses nende vahel väga huvitavaid ühisjooni. Jumalast ja pühadest naistest ka.
2021-03-2049 minÖöülikoolÖöülikool. Kadri Tüür "Kui külm oli sel ööl, kui Mäeküla piimamees suri"Tänapäeval pole inimest, kes ei oleks moel või teisel kokku puutunud globaalsete keskkonnamuutustega, mille ilmingud ulatuvad äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest kuni rahvasterändeni. Üha tõsisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega tõtt vaatamine ja nende lahendamine ei ole ainult loodusteadlaste pärusmaa – teiste seas on ka humanitaaridel siin oma töö ära teha.
2021-03-1351 minÖöülikoolÖöülikool. Bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes "Loovuse allikad"Vahel tekib tunne, et näeme midagi erilist. Erilisi asju vaadates võib sageli ajatajugi kaduda. Me võime erilisi asju lõputult vaadata. Kust saab alguse erilise äratundmine, oskus saada lummatud?
2021-03-0650 minÖöülikoolÖöülikool. Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm"Kasvatusteadlane Airi Liimets kõneleb filosoofia ja muusika suhtest inimese igapäevase eluga.
2021-02-2750 minÖöülikoolÖöülikool. Jaak Johanson - Ööülikooli unenägu Esna mõisas2019. aasta saatega meenutame Jaak Johansoni
2021-02-2049 minÖöülikoolÖöülikool. Pärimusmuusik Meelika Hainsoo "Regilaulu imeline ilm"Mida kõneleb regilaul 21. sajandi inimesele? Kas aeg on üldse olemas – või on kõik – minevik, olevik ja tulevik - üleni põimunud. Regilaulu mõistmine annab meile esivanemate tarkust ja igavikulise elutunde.
2021-02-1349 minÖöülikoolÖöülikool. Lavastaja Adolf Šapiro - Pealisülesanded (tõlgib Elmo Nüganen)Rääkides elust ja teatrist – mis on inimeksistentsi sügavam mõte? Inimene kui looja, oma elu režissöör. Saade on vene keeles, Elmo Nüganeni suurepärases tõlkes koos värvikate kommentaaridega. Nalja saab ka.
2021-02-0649 minÖöülikoolÖöülikool. Jonas Nahkor ja Liis Kuresoo "Digitaalselt loodusesse?"Inimese jaoks on aina loomupärasem minna kõikjale koos digivahendiga. Kuidas mõjutavad need "digitaalsed lisakehaosad" meie looduskogemust, sealhulgas austuse tekkimist looduse vastu? Kas looduse mõistmisel ja väärtustamisel on kihte, mida mitmeti kasulik äpimaailm sügavuti meieni tuua ei suuda?
2021-01-3049 minÖöülikoolÖöülikool. Jaan Kaplinski "Eesti keel ja meel"Igal keelel on oma meel. Milline on eesti keele olemus? Kuidas elada keeles ja meeles: kirkus ja varjundid, piiride hägusus, ilmaelu ilu.
2021-01-2350 min2021-01-2251 minÖöülikoolÖöülikool. Kalevi Kull ja Asko Lõhmus "Puude taga on ökossüsteem"Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad.Kas puudel on õigust putukatele ja seentele?Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud.Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.
2021-01-0950 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Ajakirjanik Juku-Kalle Raid "Kus linnud salaja käivad?"Juku-Kalle on juba lapsest saati olnud suur bioloogiahuviline, 12-aastaselt sattus ta filoloog-ornitoloog Mart Mägra juhendamisel linde rõngastama. Lindude rändest ja keelte rändest. Mõttelendu ja eluvaimustust sinise taeva all.
2021-01-0814 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Füüsik Jaak Kikas "Vikerkaarest"Valgus kui elektrivälja ja magnetvälja paaristants. Kuidas valge valgus saab endas sisaldada erinevaid värve? Kuidas tekib vikerkaar? Miks vikerkaar ennast kunagi kätte ei anna? Vikerkaar kui elu sümbol.
2021-01-0713 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Arahnoloog Mart Meriste "Sinasõprus lülijalgsega"Kuidas tervitada sajajalgset, aga tuhatjalgset? Kuidas näevad maailma putukad? Miks ämblikul on binokkel ja kärbsele maitseb kaka? Ja ometi – kuigi meie elukeskkonnad, maailmataju ja maitsed on nii erinevad, oleme elusolenditena kõik väga sarnased. Väikesed kui suured. Üks ei ole teisest halvem ega parem. Kuidas hoida, kuidas mõista?
2021-01-0614 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Zooloog Randel Kreitsberg "Kalade elu vee all ja maa peal"Kalade imeline maailm – kuidas kalad hingavad, kuidas vee all omavahel suhtlevad? Kas kalad saavad ka maa peal elada? Aga puu otsas? Kuidas leiab kala üles oma sünnipaiga, ka tuhandete kilomeetrite kauguselt?
2021-01-0514 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Loomaökoloog Tuul Sepp "Kuidas tuli esimene loom?"Esimese looma – plaatlooma ehk teaduskeeles naastlooma avastamisest ja uurimisest. Kuidas tekkisid hulkraksed organismid? Miks maailma vanim loom – plaatloom on endiselt alles, tegutseb ja toimetab, kuigi näiteks dinosaurused on ammu välja surnud.
2021-01-0414 minÖöülikoolÖöülikool. Kunstnik Peeter Laurits "Maast ja ilmast"Peeter Laurits on maailmarändur ajas ja ruumis; liigub erinevate ilmade vahel, kasutab enda ja meie hinge liigutamiseks mitmesuguseid sõiduvahendeid. Kunstnikuna on ta läinud süvitsi: vaadelnud maailma, parimatel hetkedel näinud ka läbi, näinud aega ja ruumi; pinnalaotust ja taevalaotust. Suurepärane elumõtestaja.
2021-01-0249 minÖöülikoolÖöülikool. Käsitöömeister Lillmaa ja kunstnik Riitsaar "Setu keel ja meel"Käsitöömeister ja jutuvestja Terje Lillmaa ja kunstnik Evar Riitsaar "Setu keel ja meel".Ammutame tarkust Setumaa kultuuri süvakihtidest, taevastest kõrgustest. Imeline maa, eriline keel ja piirideta loov mõttelaad. Keele- ja meeledžunglis salaradu käies, mõtiskleme sellest, mida kõnelevad meile vanad lood.
2020-12-2650 minÖöülikoolÖöülikool. Ööülikooli unenägu "Tuksam ja sõbrad"Laulud ja hää pillimäng aitavad avada maailmu, mis argises sebimises jäävad varjatuks. Tuleb, mis tuleb... Muusik Jaak Tuksam ja muusik Jaak Johanson vestlevad elust.
2020-12-1953 minÖöülikoolÖöülikool. Maire Jaanus "Teadvustamatuse jõud"Maire Jaanus on USA-s elav eesti kirjandusteadlane, kes on mõtestanud eesti kirjanduse keskseid autoreid psühhoanalüütilisest seisukohast.
2020-12-1250 minÖöülikoolÖöülikool. Grete Arro "Miks maailm meie omailma ära ei mahu?"Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arro "Miks maailm meie omailma ära ei mahu?" Keskkonnakriisidega kohanemine on õppimisprotsess: tegutseda tuleb ka selle osa suhtes maailmast, mida me vahetult kogeda ei saa.
2020-12-0550 minÖöülikoolÖöülikool. Helilooja Helena Tulve "Sulin-mulin; vilin-vulin"Meil on kogu aeg hullupööra huvitav: ekraanid, suhtlus; viled ja kellad. Inimkonnalt on röövitud võimalus tunda igavust. Hirm igavuse ees, hirm vaikuse ees - hirm iseenda hinge ees, sest vaikus ja igavus sunnivad meid esitama endale isiklikke küsimusi. Teistmoodi olemist ei maksa peljata. Lihtsate asjade ilus on mahedat katarsist.
2020-11-2851 minÖöülikoolÖöülikool. Kirjanik Tõnu Õnnepalu "Kaduvuse õied: surm ja kunst."Me astume siia ellu täies teadmatuses. Tuleme olematusest. Meid enne ei olnud, siis oleme. Ja siis saame teada, et oleme. Ja saame teada, et see olemine on lõplik, et me sureme. Ja keegi meile ei ütle mismoodi nüüd selle selle kõigega hakkama saama. Me peame seda asja ise proovima. Mis siis, et inimesed on seda enne meid teinud, meie teeme seda ikka esimast korda. Ja ega ta selgeks ei saagi.
Kunst kui ravim iseendaga hakkamasaamisel.
2020-11-2150 minÖöülikoolÖöülikool. Dirigent Paavo Järvi "Ood rõõmule"Dirigent Paavo Järvi Ööülikooli jutuõhtu. Vestlusringis muusik ja muusikapedagoog Riina Roose ja toimetaja Jaan Tootsen.
2020-11-1400 minÖöülikoolÖöülikool. Ivo Juurvee "Mis toimub spiooni peas"Ajaloolane Ivo Juurvee (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) kõneleb teemal "Mis toimub spiooni peas". (2020)
2020-11-0751 minÖöülikoolÖöülikool. Argo Moor "Üksik inimene muutuvas maailmas"Eetris on kultuuriantropoloog Argo Moori loeng "Üksik inimene muutuvas maailmas".
2020-10-3150 minÖöülikoolÖöülikool. Bioloog Kristjan Piirimäe "Inimene - jumal või koletis?"Jumalal on imevõimed: elada igavesti, luua elusolendeid, muuta oma keha, kontrollida looduskeskkonda ja ilma, lugeda mõtteid, suhelda suurte vahemaade tagant, liikuda väga kiiresti ja nii edasi. Kõigi nende kriteeriumide järgi on inimene tehnoloogilise progressi kaudu omandamas jumalikke võimeid.
2020-10-2452 minÖöülikoolÖöülikool. Kersti Uibo "Pealisülesanded. Elu kui improvisatsioon"Eetris on filmirežissöör Kersti Uibo loeng "Pealisülesanded. Elu kui improvisatsioon" (2018).
Kuidas improviseerida elus ja loomingus nõnda, et oleks vaimusuurust?
2020-10-1749 minÖöülikoolÖöülikool. Kristjan Puusild "Jooksupaelad".Jooksufilosoof ja psühholoog Kristjan Puusild kõneleb jooksmisest nii haaravalt, et seda saadet võivad julgelt kuulata ka kõik spordikauged inimesed.
2020-10-0349 minÖöülikoolÖöülikool. Avo-Rein Tereping "Inimese tumedam pool"Kas oleksite valmis andma kaaskodanikule surmavaid elektrilööke? Lihtsalt selleks, et näha, kui palju ta kannatab. Või viskama üle päästepaadi parda laevahukust pääsenud inimesi, sest paat on ülekoormatud ja võib seetõttu kohe-kohe koos kõigi pääsenutega uppuda?
2020-09-2651 minÖöülikoolÖöülikool. Kaia Lehari "Taju ja liikumine. Kaks teeloleku võimalust"Eetris on Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsent Kaia Lehari "Taju ja liikumine. Kaks teeloleku võimalust". (2005)
2020-09-1950 minÖöülikoolÖöülikool. Kalevi Kull ja ökoloog Asko Lõhmus "Puude taga on ökosüsteem"Eetris on biosemiootik Kalevi Kulli ja ökoloog Asko Lõhmuse loeng "Puude ökosüsteem" (2020).
Puude taga on ökosüsteem. Pärismaised puud on parimad.Kas puudel on õigust putukatele ja seentele?Miks on hea, kui majad on madalamad kui puud.Vanade puude kooslus kannab ökosüsteemi mälu.
2020-09-1250 minÖöülikoolÖöülikool. Evald Saag. "Jutuajamisi Evaldi juures. Kultuur ja elu"Humanitaarteadlane Evald Saag. "Jutuajamisi Evaldi juures. Kultuur ja elu". (2007)
2020-09-0551 minÖöülikoolÖöülikool. Kalju Komissarov ja Jaak Allik "60-ndate põlvkond"Näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Kalju Komissarov ja teatrikriitik, lavastaja ja poliitik Jaak Allik kõnelevad 60-ndate põlvkonnast. Tormilisest noorusest ja poliitilistest valikutest.
2020-08-2950 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Dirigent Olari Elts "Beethoven ja vabadus"Kui Beethoven veel elaks, siis mida küsiks Olari Elts maailma ühelt kõige kuulsamalt heliloojalt?
2020-08-2814 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Näitleja ja lavastaja Anne Türnpu "Müüt ja muinasjutt"Mis on müüt? Kuidas saab müüdist muinasjutt? Ja kuidas nendega toimetada? Võti peitub uskumises.
2020-08-2714 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Geoloog Mikk Gaškov "(Geoloogilisest) ajast"Kumb liigub kiiremini – kas litosfääri laama või tigu? Kas tuhat, miljon või miljard aastat on vähe või palju?
2020-08-2612 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Astrofüüsik Ene Ergma "Tähtede elust"Kas olete augustikuu õhtul taevasse vaadanud? Mida te seal mustas taevas näete? Astrofüüsik Ene Ergma räägib sellest, kuidas tähed sünnivad, elavad ja surevad.
2020-08-2514 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Pärimusmuusik Lauri Õunapuu "Lauluregi ja regilaulu aeg"Metsatöll ja taskufolklorist Lauri Õunapuu räägib vanaaegsest laulust. Regilauludest ja laulureest, mille lükkasid teele need inimesed, kes elasid vanal viikingiajal siin Eesti külades.
2020-08-2414 minÖöülikoolÖöülikool. Kristiina Ehin "Vetelkõndimisest"Vetelkõndimine on väga peen kunst. Aga see on võimalik. Mingi ime läbi on võimalik olnud ka see, et Eestimaa on läbi ajaloo jäänud alles. On vaja olnud õnne, julgust, otsustavust... vetelkõndimise erilist oskust. Kirjanik Kristiina Ehini loeng "Vetelkõndimisest" on eetris 22. augustil kell 22.10.
2020-08-2251 minÖöülikoolÖöülikooli unenägu. Telegramm Vilsandi saarelt. Kirjanik Tõnu ÕnnepaluKirjanik Tõnu Õnnepalu loeb luuletusi oma värskest kogust "Pimeduse tunnil" ja mõtiskleb selle üle, miks kirjutatakse luulet. Ja kuidas kirjutatakse: kas vabavärss või riimiline luule? Sel korral riimiline. Telegramm on kootud kokku Tõnu enda salvestatud helipiltidega.Ööülikool 2020.
2020-08-1550 minÖöülikoolÖöülikool. Tiia Järg "Tormise õppetunnid"Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva puhul on kavas muusikateadlase Tiia Järgi loeng "Tormise õppetunnid".
2020-08-0850 minÖöülikoolÖöülikool. Alari Allik "Ilus jaanimardikas ja tüütu kärbes"Japanoloog Alari Alliku loeng "Ilus jaanimardikas ja tüütu kärbes: putukad jaapani kirjanduses" (2014).
2020-08-0150 minÖöülikoolÖöülikool. Elen Lotman "Teadmiste valgus"Filmioperaatori üks põhilisi töövahendeid on valgus. Aga milline valgus on teadmiste valgus ja kuidas see aitab filmitegijal oma tööd teha? Kõneleb filmioperaator Elen Lotman.
2020-07-2550 minÖöülikoolÖöülikool. Jüri Kotšinev "Kurioosumid ajaloos"Surfame ajaloo lainetel. Asjade-tegevuste juured võivad olla ootamatult huvitavad: millest sai alguse kettaheide, miks leiutati laia äärega kübarad, miks muutusid ühtäkki populaarseks daamide koerakesed?Kõneleb ajaloolane Jüri Kotšinev.Ööülikool 2020.
2020-07-1849 minÖöülikoolÖöülikool. Nora Pärt "Sissejuhatus Athose püha Sofroni juurde"1980. aastal kohtusid Nora ja Arvo Pärt Essexi kloostris staarets Sofroniga. Kohtumine tõelise õpetajaga on elu muutev sündmus. Milline on püha Sofroni sõnum meie praegusele maailmale? Ööülikool 2020.
2020-07-1150 minÖöülikoolÖöülikool. Ülo Vooglaid "Minu õpetajad ja kaasteelised"Sotsiaateadlane Ülo Vooglaid kõneleb inimestest, kes on teda mõjutanud.
2020-07-0449 minÖöülikoolÖöülikool. Kristjan Port "Igavese elu võimalikkusest"Mida teha, kui on keha? Kaasaegne maailm kardab surma, kardab vananemist. Kas uus tehnoloogia saab meile tuua hingerahu, kindlustada igavese elu või on vaja leida meelerahu allikaid kusagilt mujalt? Spordibioloog Kristjan Port "Igavese elu võimalikkusest". Toimetaja on Erle Loonurm.
2020-06-2749 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Kunstnik Peeter Laurits. Kas taimedel on teadvus, 2Kuidas taimed omavahel suhtlevad? Kas puud kasutavad internetti ja milline see on? Taimemaailma imeline koostöö.
2019-08-3012 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Kunstnik Peeter Laurits. Kas taimedel on teadvus, 1Taimed on imelised - nad näevad, kuulevad ja räägivad, aga pisut teistmoodi kui inimesed. Miks me ei saa kuidagi ilma taimedeta hakkama.
2019-08-2913 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Bioloog Kaja Lotman. NahkhiirtestMis tunne on olla nahkhiir? Kas pea alaspidi pea ringi ei hakka käima?Kuidas nahkhiir näeb ruumi? Kui vanaks nahkhiir elab?
2019-08-2814 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Rainer Sarnet. Mis on film?Igaüks teab seda, mis on film, kuid filmikunstis on ka saladusi, millest on huvitav rääkida, kuid raske seletada.
2019-08-2712 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Kunstiteadlane Gregor Taul "Kallist aega"Tahaksin rääkida ajast, et seda paremini kinni püüda. Juba varasest lapsepõlvest saati olen tundnud, et iga järgmine aasta läheb eelmisest kiiremini. Mis selle ajaga siis on?
2019-08-2613 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Kirjanik Maarja Kangro. Luulest"Ma ise lapsepõlves luulet üldse ei armastanud. See oli kohutav tüütus, kui mingid suured tüdrukud seelikute sahinal surmigavaid luulepõimikuid lugesid."
2019-07-1213 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Japanoloog Alari Allik. Mis on zen?Zen on tõlkes mõtlus või meditatsioon. Mida tähendab mõtlus ja kuidas see erineb mõtlemisest? Kas on võimalik olla mõtlemata ja kuidas jõuda mitte-mõtlemiseni? Nendele küsimustele hakkamegi koos vastuseid otsima.
2019-07-1114 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Arhitekt Mihkel Tüür. Kuidas ehitada onni?Millal Sa viimati onni ehitasid? Kas tuppa või õue? Kas tekkidest või okstest? Arhitekt Mihkel Tüür räägib sellest, kuidas suured inimesed onne ehitavad.
2019-07-1014 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Keskkonnaantropoloog Joonas Plaan. KliimamuutusedKas vaatasite aknast välja, mis ilm täna on? Kuidas teha nii, et ka järgmistel talvedel saaksime kohevas lumes kelgutada ja suusatada?
2019-07-0913 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Filmirežissöör Tanel Toom. Kuidas tehakse filmi?Kellest tegi Tanel Toom kõige esimese muusikavideo? Kuidas pannakse majad põlema? Kui kiiresti jõuavad filmid kinno? Vastused annab filmimees Tanel Toom.
2019-07-0813 min2018-11-2510 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Jaak Johanson "Oma laul"Vikerraadios on uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel. Lauludest ja laulmisest mõtiskleb Jaak Johanson.
2018-11-1808 min2018-11-1110 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Eero Epner "Võlumisest"Raadioteater annab teada, et oktoobrist 2018 on Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2018-11-0409 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Urmas Vadi "See maagiline KUI"Raadioteater annab teada, et oktoobrist 2018 on Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2018-10-2813 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Valdur Mikita "15-aastaselt Artekis..."Raadioteater annab teada, et oktoobris algas Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2018-10-2113 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Kristjan Piirimäe "Teadusest"Raadioteater annab teada, et oktoobris algas Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2018-10-1410 minLaste ööülikoolLaste ööülikool. Peeter Volkonski "Mõtelda on mõnus"Raadioteater annab teada, et sel pühapäeval, 7. oktoobril algab Vikerraadios uus lühiloengute sari "Ööülikooli päevane osakond". Tegemist on lastele mõeldud miniloengutega, mida on mõnus kuulata ka suurel inimesel.
2018-10-0708 minÖöülikoolÖöülikool. Andres Maimik "Hormoonid, armastus ja moraal"Andres Maimik "Hormoonid, armastus ja moraal"
RAADIO ÖÖÜLIKOOL
filmimees Andres Maimik
"Hormoonid, armastus ja moraal"
Vikerraadios laupäeval, 28.aprill kell 22.10
Klassikaraadios pühapäeval, 29.aprill kell 22.05
pikkus: 50.16 (49.00)
salvestatud Mahtra sõjaväljal
22.juuli 2017
toimetaja Lisete Velt
heli Külli Tüli
raadioteater 2018
2018-04-2850 minÖöülikoolÖöülikool. Bioloog Fred Jüssi “Loodus tehiskeskkonnas”Kuigi Fred Jüssi on oma elust väga palju aega veetnud looduses, asub ta enda kodu linnas. Linnapoiss, kes on ammutanud oma teadmisi looduses rännates.Ilmselt oskab erilise tähelepanuga märgata loodust see, kellel on kogemus ka teistlaadse taustsüsteemiga - olgu selleks siinkohal siis linnakeskkond.Selles saates vaatleb loodusemees pisut rohkem just nö tehiskeskkonna ja looduse seoseid.Ööülikool 2016. Toimetaja on Jaan Tootsen.
2017-06-1748 minÖöülikoolÖöülikool. Lembit Peterson, David Vseviov ja Toomas Paul "Ajatus luubis"Kolm olulist eesti mõtlejat arutlevad selle üle, kuidas on raamatulugemine mõjutanud nende elu ja mõtlemist.Lavastaja ja näitleja Lembit Peterson, ajaloolane David Vseviov, teoloog Toomas Paul teemal "Ajatus luubis".
Vestlust juhib näitleja ja tõlkija Anu Lamp, toimetaja Jaan Tootsen. Osaleb ka 4-aastane Sonja Nüganen. Ööülikool 2008
2017-04-0850 minÖöülikoolÖöülikool. Kalev Rajangu. Osale või sure. Kuidas me tahame seda teha, mida me peame tegema?Toimetaja: Jaan Tootsen / Heli: Külli Tüli / Pikkus 50.51 (teksti lõpp 49.35)
Raadio Ööülikool 2012
2012-02-1100 minÖöülikoolÖöülikool. Jan Kaus. PealisülesandedToimetaja: Jaan Tootsen / Heli: Külli Tüli / Pikkus: 51.53 (teksti lõpp 50.35)
Ööülikool 2005
2005-09-1000 minÖöülikoolÖöülikool. Armen Tõugu. IndigolapsedToimetaja: Jaan Tootsen / Heli: Külli Tüli / Pikkus: 52.09
Ööülikool 2004
2004-12-1900 minÖöülikoolÖöülikool. Peeter Volkonski. Inimhääle tekitamise võimalustestToimetaja: Jaan Tootsen / Heli: Külli Tüli / Pikkus: 50.30
Ööülikool 2004
2004-06-1200 min